Rannalautritest ilmameredele. Lehekülgi purjelaevandusest Pärnu kandi rannavetes

Robert Kurgo teos „Rannalautritest ilmameredele. Lehekülgi purjelaevandusest Pärnu kandi rannavetes” on põhjalik kodu-uurimuslik käsitlus, mis kaardistab Eesti purjelaevanduse arengulugu peamiselt Pärnu piirkonnas. Raamatu esimene osa vaatleb loodusliku sadama kujunemist ning kalanduse ja rannakaubanduse arengut kuni 19. sajandi keskpaigani. Selles osas tuuakse esile, kuidas Pärnu kui sadam ja selle ümbruses elav rannarahvas kujunesid merega tihedalt seotud kogukonnaks, kus töö, ilm ja loodus määrasid elu rütmi.

Teose teises ja kolmandas osas keskendutakse randlaste uskumustele, tööelule ja merekultuurile 19. sajandi teisel poolel. Kirjeldatakse elavalt nii laevaehitust kui ka argipäeva karmust, tuues välja meremeeste tavasid, pühendumist ja ohtusid ookeanipurjetustel. Samuti leiavad kajastamist sotsiaalsed muutused, mille tõi kaasa kapitalismi areng rannakülades: klassidevaheline kihistumine, aktsiaseltside ja laevakontorite teke ning meremeeste eneseteadvuse kasv. Viimastes peatükkides käsitletakse 1934. aasta Pärnu sadamatööliste streiki ja 1940. aasta võimuvahetust, millega raamatus seostatakse meremeeste kui „mere peremeeste” esiletõusu.

Robert Kurgo (1909–1997) oli Pärnu Merekooli õppejõud ja kodu-uurija, kes pühendas suure osa oma elust mereajaloo ja rannakultuuri dokumenteerimisele. Tema käsitlus on eriline selle poolest, et ühendab isiklikku kogemust ja põhjalikku arhiivitööd, andes edasi nii ajaloolised faktid kui ka mererahva elutunnetuse. „Rannalautritest ilmameredele” on väärtuslik panus Eesti merendusajalukku, jäädvustades ühe piirkonna kaudu laiemat arengulugu, milles põimuvad majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed protsessid.