Ex machina

Robert Finni põnevik „Ex machina“ järgneb romaanile „Paganinikonks“ ja jätkab peategelaste David Brauneri ja Simon Freili tegevust, kes on endiselt seotud salapärase antiikesemete maailmaga. Kui üks Londonis asuv ärimees mõrvatakse ebatavalistel asjaoludel, leiab David end taas sündmuste keskmes. Mõrvapaigalt leitakse salapärane artefakt, millel on nähtamatuid seoseid varasemate sündmuste ja ühe iidse käsikirjaga. Romaan käivitub kiiresti ja haarab lugeja kaasa mitmekihilisse loosse, kus ühinevad ajalugu, tänapäev ja tehnoloogilised müsteeriumid.

„Ex machina“ kombineerib klassikalise põneviku struktuuri moodsa teaduspõhise vandenõuteooriaga. David ja Simon satuvad jälile organisatsioonile, kelle motiivid pole kohe selged, kuid kelle tegevusel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed. Pealtnäha eraldiseisvad sündmused ja tegelased hakkavad järjest haakuma suuremasse puslesse, milles tehnoloogia ja minevikukoormaga esemed omandavad ootamatuid tähendusi. Autor kujundab pinget järjestikku ilmnevate avastuste kaudu, tuues esile ka tegelaste isiklikke dilemmasid ja eetilisi küsimusi, mis seonduvad teadmiste, vastutuse ja võimu temaatikaga.

Robert Finn on briti autor, kelle loomingus põimuvad tehnoloogiline mõtlemine ja ajaloolised motiivid. Tema kirjutamislaad on tempokas ja selge, suunatud lugejale, kes otsib rohkemat kui lihtsat märuliromaani. „Ex machina“ on näide Finni huvist inimese ja masina, teadmiste ja saladuste vaheliste piiride vastu. Tegu on romaaniga, mis võib huvi pakkuda neile, kellele meeldivad Dan Browni või Michael Crichtoni sarnased lood, kus süžee ühendab teaduse, kultuuri ja mõistatused üheks kaasaegseks seikluseks.