Punane Sonja. Jutukogumik Punase Sonja ja Iiri lindprii …

Ta tuli pinnale sipeldes ja puristades ja suundus vastaskalda poole, pladistades nagu pühvel. Tihedalt tal kannul oli verejanuline muhameedlane, Alžeeria korsaar, kes tundis end vees sama hästi kui maapinnal. Kangekaelne sakslane ei lasknud oma suurt mõõka peost ja ta soomusrüü oli talle koormaks, nii et ta jõudis suure vaevaga teisele kaldale, kuhu ta täiesti kurnatuna klammerdus, suutmata enda kaitseks kätki tõsta, kui alžeerlane talle ligi jõudis, pistoda palja õla kohal helkimas. Siis vandus keegi kaldalt nende lähedalt. Sale käsi torkas pika püstoli alžeerlasele näkku, too karjus, kui käis pauk, mis muutis ta pea veriseks ja kohutavaks tombuks. Teine sale, tugev käsi haaras soomusrüüst vajuva sakslase turjal.
“Haara kaldast, tobu!” kähistas hääl, millest oli kuulda suurt jõupingutust. “Ma ei suuda sind üksi üles tirida: sa kaalud vist terve tonni. Tõmba, tobu, tõmba!”