Marsi müsteerium. Jutustus kahe maailma lõpust

Robert Bauvali, John Grigsby ja Graham Hancocki „Marsi müsteerium. Jutustus kahe maailma lõpust“ on ulatuslik ja hüpoteesirohke teos, mis ühendab alternatiivajaloo, astronoomia, mütoloogia ja arheoloogia. Autorid esitavad teesi, et Marsi pinnavormid, eriti niinimetatud „nägu Marsil“, osutavad kunagi eksisteerinud arenenud tsivilisatsioonile, mille jäljed ei piirdunud vaid Punase planeediga. Nende käsitlus seob muistseid müüte, Egiptuse püramiide ja tsivilisatsiooni katastroofilisi pöördeid laiemaks narratiiviks kadunud teadmiste ja võimaliku ühisajaloo kohta, mis ulatub kaugemale Maast.

Raamatu peamine väide on, et muistsete kultuuride mütoloogiad ja astronoomiline maailmatunnetus sisaldavad viiteid Marsile ja selle võimalikule tsiviliseeritud minevikule. Autorid püüavad tõestada, et kunagised teadmised Marsi kohta olid üllatavalt täpsed ja võisid pärineda tsivilisatsioonidelt, kelle teadmised on kas unustatud või moonutatud ajas. Uurimuslikku osa toetavad fotod, diagrammid ja võrdlused müütide vahel eri kultuurides. Teos liigub kindlapiirilise teadusliku meetodi ja spekulatiivse narratiivi piiril, pakkudes samas lugejale intellektuaalset seiklust, mis kahtlemata kutsub kaasa mõtlema, ehkki mitte alati nõustuma.

Robert Bauval ja Graham Hancock on tuntud oma vastuoluliste teooriate poolest, mis käsitlevad muistsete tsivilisatsioonide arengut ja nende seost tähtede ning planeetidega. Nende varasem koostöö ja iseseisvad tööd on äratanud suurt tähelepanu nii avalikkuses kui teadusmaailma kriitikute seas. „Marsi müsteerium“ jätkab seda suunda, ühendades John Grigsby panuse mütoloogia ja kultuuriloo alalt. Raamat ei paku üksüheseid vastuseid, vaid esitab võimalikkuse mudeleid, mis kutsuvad lugejat nihutama piire selle vahel, mida peame ajaloos võimalikuks ja mida mitte. Neile, kes hindavad alternatiivset mõtteviisi ja on avatud teadmiste piiril balansseerivale arutelule, pakub teos märkimisväärset mõtteainet.