Savist nõuks

Raamat võrdleb pottsepa tööde järjekorda inimese sisemise kujunemisega. Teos algab pildiga lihtsast töökojast ja savist, mida pestakse, sõtkutakse, jäetakse laagerduma, tõstetakse kettale, vormitakse, kuivatatakse, eelpõletatakse ja põletatakse. Vahel purustatakse poolik nõu uuesti, et sellest saaks teha midagi vastupidavamat ja otstarbekamat. Autor seob iga sammu mõttega, et inimene on “Suure Pottsepa” kätes: puhastus on eelarvamuste loovutamine, sõtkumine on iseloomu läbiproovimine, ootamine on küpsus, vormimine on suuna võtmine, kuivatamine on piire taluv distsipliin ning põletus on olukord, kus valikutest saab eluviis. Nõu ei ole eesmärk omaette, vaid vahend teenimiseks; savi väärtus kasvab siis, kui see võtab kuju ja saab töökindlaks. Nii liigub raamat läbi konkreetsete töövõtete ja küsib igas peatükis, millist otsust teha siin ja praegu.

Käsitlus võtab aluseks piiblitekstid, milles pottsepa ja savi kujund on keskne, ja sõnastab neist tulenevad tööjuhised ilma retoorikata. Tekst ei paku kõlavat loosungit, vaid lühikese selgituse ning lühikese rakenduse: mida jätta, mida alustada, mida korrata. Iga etapi juures on tähelepanek, et üht sammu ei saa vahele jätta ilma kogu tulemust rikkumata. Raamat rõhutab kaht põhimõtet: esiteks tuleb õppida ootama, sest toorelt põletatud savi murdub; teiseks tuleks õppida ümbertegemist taluma, sest purustamine ei tähenda hülgamist, vaid uueks kasutuseks ettevalmistamist. Originaal pärineb soome keelest ja selle toon on lakooniline; eestikeelne väljaanne hoiab sama joont ning annab edasi kujundi, mille kõrval püsib tööjärg esikohal. Tõlke on teinud Ima Sirel.

Raamat sobib isiklikuks mõtiskluseks ja väikese rühma aruteluks, kus peatükid loetakse aeglaselt ja tehakse üks otsus korraga. Struktuur on sirgjooneline: töövõte, tähendus, valik. Lugeja saab raami, mille järgi oma tempot seada ja mille abil hiljem teha lühike tagasivaade: milline samm pidas, milline vajab ümbertegemist, millist harjumust tuleb kauem kuivatada. Tekst meenutab, et tugevus ei tule vältimisest, vaid õigel ajal tehtud põletusest; eesmärk ei ole laitmatus, vaid kasutuskõlblikkus. Väljaandja on kogudus, mille tõttu on rõhk kogukonnal: nõu on mõeldud käigus hoidmiseks, mitte riiulil hoidmiseks, ja seetõttu on iga peatüki mõju nähtav igapäevastes tegevustes, mitte üksnes tunnete tasandil.