Unustuse aed

Riina Kasseri romaan „Unustuse aed” on lugu kaotusest, mälestustest ja ajaga seotud tunnetest. Teos jälgib peategelase teekonda, kus ta püüab mõista oma mineviku varjusid ja lahendada mineviku arusaamatuste poolt jäetud tühimikud. Raamatu tegevus toimub mitmes ajas, kus igapäevaelu ja mineviku mälestused põimuvad, avades mitmeid kihte inimhinges ja suhetes.

Romaanis on tugevaks motiiviks aed, kui elamise ja unustamise ruum, kus peegelduvad tegelaste sisemised otsingud ja konfliktid. Aed ei ole mitte ainult geograafiline koht, vaid ka meeleruumi ja hingemaastiku kujund, kus on koondatud mälu ja unustatud hetked. Lugu toob esile suhteid, mis on muutunud või katkenud, ning mälestusi, mis on aja jooksul tuhmunud, kuid mis siiski kannavad endas olulist tähendust.

„Unustuse aed” ei püüa anda lihtsaid lahendusi, vaid jääb mõtlemapanevaks ja avatud tõlgendusele, pakkudes lugejale võimaluse tajuda, kuidas minevik ja praegune hetk võivad üksteist mõjutada. Kasser uurib, kuidas inimesed moodustavad oma identiteedi läbi suhete ja mälestuste, samas kui ajaga kaasneb pidev muutus ja võitlus unustamisega.