Tõde

„Tõde“ on Riikka Pulkkineni teine romaan, mis pälvis Soomes suurt tähelepanu ja kandideeris Finlandia kirjandusauhinnale. Teos jutustab kolme põlvkonna lugu, milles põimuvad inimsuhete keerukus, mälestuste kaal ja armastuse mitmekesised vormid. Romaani sisuks on pere ajaloo ja isiklike valikute läbipõimumine, kus mineviku saladused ja vaikimised mõjutavad oleviku otsuseid ja tulevikuvõimalusi. Autor seob detailitäpse ja poeetilise keelekasutuse psühholoogilise tundlikkusega, avades inimese hinge nii haavatavas kui ka püsivalt tugevaks jäävas aspektis.

Pulkkineni käsitluses kerkib kesksele kohale küsimus, kuidas aeg mõjutab inimest ja tema sisemaailma. Kuigi aja möödumine jätab oma jäljed, ei suuda see romaani sõnumi järgi kustutada ega muuta neid tundeid ja mälestusi, mis inimest tõeliselt määratlevad. Lugu liigub sügavast meeleheitest õnne ja rõõmu hetkedeni, pakkudes lugejale peegeldusi, mis ulatuvad igapäevasest kogemusest eksistentsiaalsete üldistusteni. „Tõde“ on korraga nii intiimne ja isiklik jutustus kui ka laiem filosoofiline mõtisklus armastuse ja saatuse, üksinduse ja vastutuse üle.

Riikka Pulkkinen (sündinud 1980) on soome prosaist, kelle looming paistab silma psühholoogilise täpsuse ja poeetilise stiiliga. Tema debüütromaan „Piir“ (2006) osutus Soomes aasta enimmüüdud debüütteoseks ja kandideeris Helsingin Sanomate kirjandusauhinnale. „Tõde“ kinnistas tema positsiooni nüüdisaja silmapaistva kirjanikuna, kes suudab siduda sügavaid üldinimlikke teemasid poeetilise väljendusega. Pulkkinen kuulub Soome kirjanduse uude põlvkonda, kes tõstatab oma teostes küsimusi elu haprusest, mälu kestvusest ja inimlike tunnete püsivusest.