Rohumaaviljeluse teadustöö areng ja selle uurijad Eestis

„Rohumaaviljeluse teadustöö areng ja selle uurijad Eestis“ on teaduslik ülevaade, mis käsitleb rohumaaviljeluse kujunemist ja uurimist meie maa põllumajanduse arenguloos. Teos on koostatud eesmärgiga anda süstemaatiline pilt sellest, kuidas on rohumaade kasutust ja majandamist uuritud ning millised teaduslikud tulemused ja praktikad on Eesti põllumajandust mõjutanud. Raamat seob omavahel teadustöö ajaloo ja praktilise põllumajandusliku tegevuse, näidates, kuidas uurimistulemused on leidnud tee põldudele ning kujundanud rohumaaviljeluse positsiooni kogu põllumajanduse osana.

Teoses vaadeldakse uurimisasutuste, teadlaste ja praktikute panust. Esile tuuakse olulisemad uurimissuunad, näiteks söödakasvatuse, mulla viljakuse ja rohumaade majandamisega seotud tööd. Samuti pööratakse tähelepanu sellele, kuidas teaduslike katsete ja uurimuste tulemusi rakendati põllumajanduspraktikas, ning milliseid saavutusi või probleeme see kaasa tõi. Raamat on üles ehitatud kronoloogiliselt ja temaatiliselt, et lugejal oleks võimalik jälgida arengut ning mõista, milliste etappide kaudu jõudis Eesti rohumaaviljelus kaasaegsemate lahendusteni. Eraldi rõhutatakse ka uurijate isiklikku panust ja nende rolli teaduse ja praktika ühendamisel.

Kuna tegemist on ülevaateraamatuga, sisaldab see andmeid mitmete uurijate kohta, kes on oma töö ja teadmistega aidanud kujundada rohumaaviljeluse teaduslikku alust. Autor on püüdnud talletada nende saavutusi ja anda tunnustust tööle, mis sageli jäi avalikkuses tagaplaanile, kuid mille tähtsus oli suur kogu põllumajanduse arengule. „Rohumaaviljeluse teadustöö areng ja selle uurijad Eestis“ on seega ühtaegu nii teaduslooline käsitlus kui ka austusavaldus neile, kes pühendasid oma elu selle valdkonna uurimisele ja edendamisele.