Elutee

Romaan mammona taga ajamise hukatuslikust mõjust. Kuid "Elutee" pole romaan haljale oksale jõudmisest, vaid vääriti seatud elueesmärgist ja selle saavutamise hinnast. Raha orjastab peategelase, kes rikastumise nimel hävitab ise oma rõõmuvõimalused ning hukutab naise sellele sobimatus keskkonnas. Ei leia ta lohutust ka järelpõlves, kes ei võta omaks isa elustlili. Samuel Tohveril, sel kunagisel hakkajal poisil ei jää muud üle, kui tunnistada oma ummikut: ta on oma elutee suuna valinud valesti ja eesmärgi saavutamise eest maksnud liiga kallist hinda: "Kas poleks tõesti parem olnud minna kord sinna ilusasse väikesesse tallu, millest unistas kadunud naine? Kas poleks neil seal kõigil palju parem olnud ja kas poleks nad seal kõik palju õnnelikumalt elanud? Nainegi ehk oleks veel elanud ja seisaks nüüd oma mehe kõrval. Ja tema, Samuel, oleks ehk veel ka ise terve... Ta pole ju veel vana... Ja lapsed - neil oleks olnud ema...Kas poleks olnud parem minna seda teed, mida soovitas minna kadunud naine, et koguda - ja elada kah? Ja lasta ka teistel elada...".
Kõige rahvaliku austajaile: "Elutee" on kirjutatud rahvalikus keeles, siin leidub ilmekaid võrdlusi („Koppel paljas kui tahukivi", "siis hiilis uni kui pehme soe peni"), teksti elustavad ka murdesõnad. Ent rahvalikku on muudki; näiteks tundis Võrumaa risti-põigiti läbi rännanud R. Roht hästi potisetusid ning võis oma tegelase Samuel Tohveri elujärgu potikaupmehena „asjalikult sisustada” - nagu O. Kruus järelsõnas asjalikult märgib.