Elutee

„Elutee“ on Richard Rohu romaan, mis ilmus 1957. aastal Eesti Riikliku Kirjastuse väljaandel. Teose keskmes on peategelane Samuel, kelle elukäik kujutab mammona tagaajamise hukatuslikku mõju inimesele ja tema lähedastele. Romaan asetab lugeja küsimuse ette: kas materiaalne edu suudab kunagi kompenseerida kaotatud inimlikke väärtusi, purunenud suhteid ja kaotsiläinud eluõnne? Rohu jutustus toob selle dilemmana välja, näidates, kuidas algsest unistusest saada rikkaks kujuneb allakäigu ja sisemise tühjuse tee.

Teoses peegelduvad Samueli kahetsused ja mõtted: meenutused nooruspõlve unistustest, kadunud naisest ja lastest, kelle elud võinuks kujuneda sootuks teistsuguseks, kui ta oleks kuulanud oma südant. Vastandina reaalsele rikkusele kerkivad esile kadunud võimalused, mille hind selgub alles hilja. Romaan tõstab esile küsimuse, milline on tõeline elutee – kas see, mis viib rahani, või see, mis hoiab alles lihtsuse, inimlikkuse ja armastuse. Autor rõhutab, et igaüks läheb mööda oma rada, ent selle raja väärtust tuleb mõõta mitte vaid saavutuste, vaid ka õnne ja inimliku läheduse järgi.

Richard Roht (1891–1950) oli eesti kirjanik, kes kirjutas romaane, jutustusi, reisikirju ja publitsistikat. Tema loomingule on iseloomulik realistlik ja ühiskondlikult tundlik lähenemine, milles põimuvad inimlikud probleemid ja laiemad sotsiaalsed teemad. „Elutee“ kuulub tema hilisemasse loomingusse ning käsitleb küsimusi, mis olid aktuaalsed kogu tema loomingus – materiaalsete püüdluste ja vaimsete väärtuste konflikti. Roht oskas luua tegelasi, kelle eluvalikud ja sisemised kõhklused annavad lugejale mõtlemisainet inimliku eksistentsi põhiküsimuste üle.