Ja näha und.... Armastus, mis on tugevam kui taevas ja põrgu

Richard Mathesoni romaan „Ja näha und... Armastus, mis on tugevam kui taevas ja põrgu“ on sügavalt lüüriline ja filosoofiline lugu elu järgsusest, armastuse püsivusest ning vaimse rännaku võimalikkusest. Teos algab peategelase Chris Nielseni traagilise hukkumisega liiklusõnnetuses, mille järel ta leiab end eksistentsiaalses vaheilmas – surmajärgses olekus, kus reaalsus on osaliselt kujundatud tema enda kujutlusvõimest ja emotsioonidest. Kuid rahu ei kesta kaua: kui tema abikaasa Annie ei suuda leppida kaotusega ning langeb lootusetusse, tuleb Chrisil valida, kas jääda paradiisi sarnasesse seisundisse või riskida kõige kaotamisega, et päästa naise hing.

Romaan käsitleb surma mitte lõpu, vaid muutusena, pakkudes lugejale visiooni sellest, kuidas inimese teod, mõtted ja tunded jätkavad oma mõju ka pärast maiste sidemete katkemist. Matheson loob surmajärgse maailma, kus igaühe kogemus on ainulaadne, peegeldades sisemisi hoiakuid ja uskumusi. Chris rändab läbi kujundliku ja tihti hirmutava vaimse maastiku, mis meenutab oma ülesehituselt Dante „Põrgut“, et leida tee oma abikaasa juurde. Samal ajal jääb lugu isiklikuks ja emotsionaalseks – see ei ole üksnes müstiline seiklus, vaid ka sügav armastuslugu, mille keskmes on idee, et tõeline armastus ei tunne ei aega ega ruumi.

Richard Matheson (1926–2013) oli Ameerika kirjanik, kelle looming ulatus ulme, õuduse, fantaasia ja draama piiridele. Teda tuntakse mitmete mõjukate romaanide ja stsenaariumide autorina, teiste seas ka „Ma olen legend“, „The Shrinking Man“ ja „Duel“. Matheson oskas ühendada üleloomuliku temaatika väga inimlike, sageli eksistentsiaalsete küsimustega. „Ja näha und...“ ilmus esmakordselt 1978. aastal ja selle alusel valmis ka 1998. aastal samanimeline film Robin Williamsi osalusel. Romaan on üks Mathesoni isiklikumaid ja filosoofilisemaid teoseid, käsitledes leina, lootust ja vaimu kestvust armastuse kaudu.