Taevas ei maksa protsente

Romaan kannab pealkirja, mis seob raha ja eetika: laen, intress, lubadus ja vastutus. Teos räägib inimeste otsustest olukorras, kus majanduslik surve põimub eraeluga, ning küsib, mis on “tasu”, kui valuuta vahetub väärtuste keelde. Lugu liigub rahulikes, selgete piirjoontega stseenides, kus üks tehing või allkiri võib muuta elusuhteid rohkem kui ükski deklaratsioon. Nii on teos ühtaegu argine ja põhimõtteline: töö, kodu, maine ning sisemine mõõdupuu hoiavad sama kaalu. Eesti müügikirjeldustes asetatakse raamat psühholoogilise romaani riiulile; see raamistab lugemise viisi, kus pinge ei tule sündmuste mürast, vaid kaalutlusest, kuidas elada koos oma valikutega.

Eestikeelne raamat on tõlge saksa keelest ja põhineb teosel “Der Himmel zahlt keine Zinsen”. Väljaanne ilmus eesti lugejale pagulaskirjastuse Orto kaudu; see märk avab konteksti, kus tõlked tõid kohalikku raamaturiiulisse teoseid, mis kodumaal olid raskemini kättesaadavad. Tõlkija Valve Ristkok on märgitud mitmes poe- ja raamatukogukirjes; tema käekiri hoiab originaali sirgjoonelise lause ning jätab hinnangu lugejale. Müügilehtedelt leiab samaaegselt nii pealkirja, originaalautori kui ka tõlkija andmed, mis kinnitavad väljaande lähtekohta ja vahenduse järjepidevust. Sellest saab lugeja piisava sissepääsu: pealkiri ja päritolu viitavad teemale, tõlke raam näitab, kuidas tekst on siia keelde tulnud, ning poe lakooniline kirjeldus paigutab teose ilukirjanduse põhivalikusse, ilma et see lukustaks tõlgendust üheks lugemisviisiks.

Richard Kaufmann kirjutab saksa keeles ning tema romaan levis esmalt saksakeelsete raamatuühenduste ja klubiväljaannete kaudu; see seletab mitut paralleeltrükki eri kirjastuste märgi all. Nii jõudis teos lugejateni kanalites, kus valik tehti mitte autori kultusliku staatuse, vaid loetava aine ja selge jutustuse järgi. Sama kanalite loogika võimaldas hiljem ka tõlkekäigu eesti keelde. Tulemuseks on autoripilt, kus tähtis pole biograafiline legend, vaid oskus hoida lugejat teksti sees tegevuse, dialoogi ja mõtlemispausiga. Eesti väljanne tõendab seda vastuvõttu hästi: poe- ja antikvariaadikirjed avavad päritolu ning jätavad sisu lugeja enda mõõta, mis sobib romaanile, mille keskmes on valikute hind ja arvestus, millele “taevas” tasu ei lisa.