Valge ori

Richard Hildrethi romaan „Valge ori“ on üks esimesi Ameerika ilukirjandusteoseid, mis käsitleb orjuse teemat süstemaatiliselt ja otsekoheselt. Romaani keskmes on Archy Moore, haritud ja tundliku loomuga noormees, kelle elu muudab traagiliseks asjaolu, et ta on sündinud orjana. Läbi Archy silmade avaneb lugejale pilt Ameerika lõunaosariikide istandustest, kus orjuse õiguslik, majanduslik ja moraalne süsteem toetub vägivallale, hirmule ja inimõiguste eiramisele. Teos on üles ehitatud kui omamoodi autobiograafia, milles jutustaja kirjeldab isiklikke kogemusi alanduse, põgenemise ja lootusetuse teekonnal. Hildreth ei püüa romaani poeetiliselt ilustada, vaid kujutab Lõuna elu kainelt ja dokumentaalse täpsusega, rõhutades orjuse julmust ja selle kahjulikku mõju ka valgete ühiskonnale.

„Valge ori“ ilmus algselt 1836. aastal pealkirja all „Ori ehk Archy Moore’i kirjad“, kuid 1852. aastal töötas autor selle ümber ja andis välja praeguse nime all. Sama aasta sügisel ilmus ka Harriet Beecher Stowe’ „Onu Tomi onnike“, mis saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse. Erinevalt Stowe’ emotsionaalselt laetud ja kristlikule lunastusele keskenduvast loost, hoiab Hildrethi romaan ratsionaalse ja mõnevõrra kuivema tooni. Ta tugineb rohkem oma kogemustele ja ühiskonnakriitilisele analüüsile kui sentimentaalsele empaatia äratamisele. Selline lähenemine tegi temast küll vähem tuntud, ent „Valge ori“ mõjus 19. sajandi keskpaigas siiski tugeva poliitilise avaldusena, mida toetas ka kasvav orjusevastane liikumine põhjaosariikides.

Richard Hildreth (1807–1865) oli Ameerika advokaat, ajakirjanik ja ajaloolane. Oma kahe Lõunaosariikides veedetud aasta jooksul 1830. aastatel nägi ta lähedalt, kuidas orjandus kujundas igapäevaelu, väärtussüsteeme ja sotsiaalseid suhteid. Neist vahetutest kogemustest sündis soov teemat käsitleda mitte ainult publitsistikas, vaid ka ilukirjanduse vormis. Kuigi hilisemas elus pühendus Hildreth rohkem ajaloole ja poliitikale, jäi „Valge ori“ tema kuulsaimaks kirjanduslikuks saavutuseks. Tänapäeval hinnatakse teost kui varajast ja sisuliselt siirast vastulööki orjanduse ideoloogiale, mille realistlik käsitlus annab ka ajaloolise sissevaate 19. sajandi Ameerika ühiskonda.