Kaks aastat purjede all

Raamat „Kaks aastat purjede all“ jutustab Richard Henry Dana noore mehena ette võetud merereisist, mille ta tegi lihtmadrusena aastatel 1834–1836. Dana alustas teekonda Bostonist, seilates koos teistega priki *Pilgrim* pardal ümber Hoorni neeme ja jõudes California rannikule. Tagasitee kodumaale kulges purjelaeval *Alert*. Oma teoses kirjeldab ta detailselt madruse elu ja töö argipäeva, kus romantiline mereilu põimub raskuste ja ohtudega, mida ookean pakkus. Lugeja ette avanevad pikad vahetused, karmid ilmastikuolud ja meeskonna ühtsus, aga ka üksildased tunnid avamerel. Just see kombinatsioon teeb teosest olulise ajaloolise allika, mis toob esile 19. sajandi meresõidu varjatud küljed.

Lisaks merereisi kirjeldamisele annab teos väärtusliku sissevaate California arenguloo varasemasse etappi. Dana peatus koos kaaslastega pikemalt rannikul, kus nende peamiseks ülesandeks oli härjanahkade kogumine ja laadimine – see kaup oli Ameerika laevadele tähtis. Tema tähelepanekud annavad aimu ajast, mil San Francisco ja San Diego polnud veel suurlinnad, vaid üksikud tagasihoidlikud asulad. Nii ei piirdu teos ainult meresõiduga, vaid pakub ka pildi sellest, kuidas välja nägi piirkond, mis hiljem kujunes Ameerika lääneranniku oluliseks keskuseks. Selline dokumentaalne väärtus lisab raamatule ajaloolist kaalu ning teeb sellest allika, mille kaudu võib mõista nii tollast kaubandust kui ka igapäevaelu.

Richard Henry Dana (1815–1882) oli ameerika jurist ja kirjanik, kes õppis Harvardi ülikoolis. Silmanägemise halvenemise tõttu katkestas ta õpingud ning asus lihtmadrusena merereisile, millest sündis tema tuntuim teos „Kaks aastat purjede all“. Hiljem lõpetas ta õpingud ning sai advokaadiks, tegutsedes muu hulgas meremeeste ja orjusevastaste õiguste kaitsel. Tema teos pälvis juba ilmumisajal laialdast tähelepanu, sest see erines toonastest romantiseeritud merelugudest oma realistliku lähenemisega. Dana elutöö ühendab kirjanduse, õiguse ja ühiskondliku tegevuse, jättes jälje nii Ameerika kirjanduslukku kui ka ühiskondlikku mõttelukku.