Dolores ja Marianne. Mälestused

„Dolores ja Marianne. Mälestused” on Richard Ehrlichi autobiograafiline teos, mis katab ajavahemiku 1930. aastatest kuni Teise maailmasõja järgse ajani. Raamat keskendub autori isiklikule teekonnale ja valikutele, mis viisid ta vanglasse, rindele ja pagulusse. Ta kirjeldab kuueaastast vangistust Tallinna keskvanglas, osalemist Hispaania kodusõjas vabatahtlikuna Franco vägede vastu ning seejärel ränki aastaid Prantsusmaa koonduslaagrites. Ehrlich toob esile nii poliitilisi kui ka isiklikke dilemmade hetki, mille kaudu avanevad tolleaegse Euroopa vastuolud ja konfliktid.

Teose keskmes on autori kogemused kahe sõja ja kahe mandri vahel. Hispaania kodusõjas võitlemine ja sellele järgnenud elu pagulaslaagrites kujundasid tema maailmapilti ja kinnistasid poliitilist veendumust. Hiljem liitus ta Nõukogude partisanide üksusega Leningradi oblastis ning jätkas teenistust Nõukogude armees tõlgina. Mälestused ei piirdu aga pelgalt rindekirjeldustega, vaid avavad ka pagulaste eluolu, meeleolusid ning inimeste ellujäämise strateegiaid. „Dolores ja Marianne” annab tunnistust autori soovist jäädvustada oma elu kõige pingelisemad ja otsustavamad aastad, mis olid tihedalt seotud Euroopa suurte poliitiliste murrangutega.

Richard Ehrlich (1910–1976) oli eesti päritolu kommunist, tõlk ja mälestustekirjanik. Tema elu oli tugevalt seotud poliitilise tegevusega, mis viis ta mitmel korral otsesesse konflikti võimu ja ühiskondlike oludega. Ehrlichu kogemused Hispaania kodusõjas ja hiljem Nõukogude partisanina kajastavad tema tugevat ideoloogilist veendumust, kuid samas ka isiklikke katsumusi ja kannatusi. Tema mälestusteraamatud moodustavad olulise osa eesti poliitilise pagulaskonna ja sõjakogemuse kirjanduslikust pärandist, pakkudes ajaloolist perspektiivi ühtedele dramaatilisematele kümnenditele 20. sajandi Euroopas.