Abort. Ajalooline armastuslugu aastast 1966

Richard Brautigani romaan „Abort. Ajalooline armastuslugu aastast 1966“ on omapärane ja žanripiire eirav teos, milles segunevad luuleline proosa, sürrealistlik kujundimaailm ja sügavalt isiklikud teemad. Tegevus leiab aset San Franciscos, ajastu vastukultuuris pulbitsevas miljöös, kus peategelane – noor mees, kes peab kummalist ja alternatiivset raamatukogu – kohtub Vidaga, noore naisega, kes on rasestunud ja otsustab teha abordi. Lugu räägibki nende reisist Mehhikosse, kus see meditsiiniline protseduur aset leiab, ent samal ajal on teos ka laiem mõtisklus armastuse, vastutuse ja ühiskondlike normide üle. Seda iseloomustab minimalism, ootamatus ja poeetiline alatoon, mis seovad traagilise kogemuse vaoshoitud absurdi ja emotsionaalse lähedusega.

Romaani üheks keskseks sümboliks on raamatukogu, kuhu võib igaüks tuua oma käsikirja – ükskõik kui kummalise, lõpetamata või tagasihoidliku. See koht kujuneb nii peategelase kui ka lugeja jaoks allegooriaks inimlikust vajadusest jagada, jäädvustada ja olla kuuldud, sõltumata institutsionaalsest heakskiidust. Armastuslugu, mis romaani pealkirjas lubatud, ei esine siin romantilises ega traagilises võtmes, vaid pigem vaikse mõistmise ja jagatud kogemuse vormis. Tekst on tihe vihjetest, alltekstidest ja 1960. aastate Ameerika kultuurikontekstist, mistõttu võib teost lugeda korraga nii ajastu dokumendina kui ka ajatut eksistentsiaalset mõtisklust.

Richard Brautigan (1935–1984) oli Ameerika kirjanik ja luuletaja, kes seostub tihedalt 1960. aastate hipikultuuri ja postmodernistliku kirjanduse tõusuga. Tema loomingule on iseloomulik eksperimentaalne stiil, emotsionaalne otsekohesus ja ebatraditsiooniline narratiiv. Brautigani teosed, sealhulgas „Forellipüük Ameerikas“ ja „Vesimelonisuhkrus“, pälvisid kultusliku tähelepanu ning temast sai ühe põlvkonna sümbol. „Abort“ kuulub tema tuntumate tööde hulka, ühendades isikliku kogemuse sotsiaalse kommentaari ja kirjandusliku kujundlikkusega. Tema traagiline enesetapp 1984. aastal mõjutas paljusid lugejaid ja tõstis tema teosed hiljem kultusautorite hulka.