Punased lõngad

Rex Stouti kriminaalromaan „Punased lõngad“ kuulub tema kuulsaima tegelaskuju, erakliku, ent geniaalse detektiivi Nero Wolfe’i lugude sarja. Teos toob taas lavale Wolfe’i ja tema usaldusväärse assistendi Archie Goodwini, kes satub seekord uurima juhtumit, kus üks lihtne niidinäidis viib välja tapmiseni. Tegu on tüüpilise Wolfe’i juhtumiga, kus näiliselt tähtsusetud detailid – seekord punased lõngad – osutuvad mõrvaloo võtmetähtsusega elementideks. Wolfe, kes eelistab lahendada mõistatusi oma pruunis toolis istudes, kasutab oma tähelepanuvõimet ja loogikat, et mõrvade jada lahti harutada.

Romaani sündmustik areneb kiiresti, kuid samas metoodiliselt. Archie, jutustaja ja uurimise jalgselt läbiviija, seikleb läbi New Yorgi tänavate ja küsitleb hulgaliselt kahtlusaluseid, kelle ütlused ja motiivid põimuvad järk-järgult koonduva tõepildiga. Wolfe’i omapärane stiil – autoriteetne, toidulembene ja sõnaahter – loob tugeva kontrasti Archie vaimuka ja tegusa loomuga. Lugejat juhitakse läbi mitme valejälje ja kõrvalharu, ent lõpuks viib Wolfe oma kahtlustused kindla loogikaga täppivälgatuseni. Tegu on klassikalise mõrvamüsteeriumiga, mille keskmes on inimloomuse nõrkused ja pealtnäha tühised seosed, mis võivad osutuda surmavaks.

Rex Stout (1886–1975) oli Ameerika kirjanik, kelle lood Nero Wolfe’ist moodustavad ühe tähelepanuväärseima ja järjepidevaima detektiivisarja 20. sajandi krimikirjanduses. Tema teoseid iseloomustab terav dialoog, täpne psühholoogiline tunnetus ja struktureeritud süžee. Wolfe’i karakteri kaudu on Stout loonud erilise uurijakuju, kelle käitumisviisid, intellekt ja põhimõtted erinevad klassikalistest detektiivikangelastest. „Punased lõngad“ on hea näide Stouti oskusest siduda näiline triviaalsus keerulise kuriteoloogilise konstruktsiooniga, luues pinget ja lugemismõnu tänaseni.