Must mägi

Rex Stouti kriminaalromaan „Must mägi“ viib lugeja taas kokku kuulsa eradetektiivi Nero Wolfe’i ja tema asendamatu assistendi Archie Goodwiniga. Seekordses loos lahkub Wolfe harukordselt oma New Yorgi brownstone’ist, et suunduda Montenegrosse, oma sünnimaale, kus teda ootab isiklik ja poliitiline konflikt. Wolfe’i peamiseks ajendiks ei ole tavapärane tasustatud töö, vaid sügavalt isiklik motiiv – kättemaks sõbra mõrva eest. See annab romaanile tavalisest intensiivsema alatooni ning avab detektiivi karakterit emotsionaalsemast küljest, mis Stouti loomingus ei ole just sage.

Romaani tegevus toimub Euroopas, kus Wolfe ja Goodwin satuvad keeruliste rahvusvaheliste jõumängude keskmesse. Mõistatus ei seisne pelgalt mõrvas, vaid ka selles, kuidas toime tulla tundmatus keskkonnas, keele- ja kultuuribarjääridega ning poliitiliste pingetega. Goodwini roll jutustajana jääb endiselt teravmeelseks ja sarkastiliseks, pakkudes tasakaalu Wolfe’i introvertsele ja kalkuleerivale olekule. Lahenduskäik kulgeb väikeste vihjete ja strateegiliste sammude kaupa, nagu Stoutile omane, kuid seekord täiendavad seda meeleolud, mis tulenevad võõrsil olemise ebakindlusest ja Wolfe’i minevikusidemetest.

Rex Stout (1886–1975) oli Ameerika krimikirjanik, kes lõi Nero Wolfe’i tegelaskuju 1930. aastatel ja kujundas temast ühe klassikalise detektiivkirjanduse ikooni. Wolfe’i eripäraks on tema eraklikkus, intellektuaalsus ja armastus orhideede vastu, mis asetab ta Sherlock Holmesi ja Hercule Poirot’ga sarnasesse, ent isemoodi nišši. Stouti lood on tuntud nutikate süžeede, kiire dialoogi ja elava karakteriloome poolest. „Must mägi“ paistab sarjas silma oma rahvusvahelise mõõtme ja Wolfe’i isikliku panuse poolest, olles üks haruldasemaid lugusid, kus detektiiv astub oma mugavustsoonist välja.