Mägikassi mõrvad

„Mägikassi mõrvad” eristub Rex Stouti teistest kriminaalromaanidest juba ainuüksi sellega, et puuduvad tema kõige tuntumad tegelased – Nero Wolfe ja Archie Goodwin. Sellest hoolimata ei jää teos oma meelelahutuslikus väärtuses alla sarja tuntumatele osadele. Lugeja viiakse seekord keskkonda, kus mitmed salapärased surmad viitavad võimalusele, et tegemist pole õnnetusjuhtumitega. Tegelasteks on kaevandustega seotud ärimehed, keda tabab tundmatu ja sihikindel tapja. Raamat kulgeb tempokalt ning toob esile mitmeid ebatavalisi lahendusi ja kahtlusaluseid, kelle motiivid hargnevad aegamisi lahti. Kogu sündmustiku keskmes troonib saladuslik kuju hüüdnimega Mägikass.

Stout esitleb oma tegelasi värskes valguses – ilma Wolfe’i ja Goodwini sarkastilise dünaamikata saavad teised tegelased rohkem ruumi, et esile tõusta oma otsustusjulguse, kavaluse ja veidrustega. Kõigele lisandub autori tüüpiline huumor ja elegants, mis väljendub eelkõige dialoogides ja ootamatutes pöörakutes. Kirikuõpetaja varjatud minevik, kohaliku kogukonna vaikimise müür ja kaevandusäris peituv raha ning võimu vastuolu loovad pingestatud atmosfääri. Detektiivimüsteerium areneb klassikaliselt – vihjed, küsitlused, varjamised ja lõpuks ootamatu, kuid loogiline lahendus.

Rex Stout (1886–1975) on eeskätt tuntud Nero Wolfe’i looja ja klassikalise krimikirjanduse meister. Tema loomingut iseloomustab intelligentne intriig ja humoorikas stiil, kus loogiline mõtlemine on alati esiplaanil. „Mägikassi mõrvad” kuulub tema vähem tuntud, ent kindlasti tähelepanuväärsete teoste hulka. See raamat demonstreerib, et Stout ei olnud seotud ainult oma kuulsa detektiivikangelasega, vaid suutis luua ka mitmekesiseid ja meeldejäävaid lugusid väljaspool Wolfe’i maailma. Selles loos ilmneb tema võime käsitleda inimloomuse tumedamaid kihte läbi meelelahutusliku ja pingelise kriminarratiivi.