Lõhutud vaas

Rex Stouti kriminaalromaan „Lõhutud vaas“ („The Broken Vase“) kuulub tema klassikalisse Nero Wolfe’i lugude sarja, kus mõistatused laheneb nutika deduktsiooni, terava dialoogi ja isikupäraste tegelaste koostöös. Seekordne juhtum algab väikesest detailist – katkine vaas muusikaetendusel – ent viib kiiresti mõrvajuhtumini, mille keskmes on noor viiuldaja ja tema salapärased tutvused. Wolfe, eraklik ja ekstsentriline detektiiv, kes eelistab uurimist läbi viia oma kodust lahkumata, võtab juhtumi lahendamise ette koos oma asendamatu assistendi Archie Goodwiniga. Esialgu triviaalne juhtum hargneb kiiresti keerukaks võrgustikuks, milles mängivad rolli armukadedus, raha ja minevikusaladused.

Romaani rütm on tihe ja dialoog teravmeelne, mis on iseloomulik kogu Wolfe’i-sarjale. Archie Goodwini vaatenurk toob loosse elavust ja kerget iroonilist tooni, samas kui Wolfe’i tähelepanelikkus ja loogiline mõtlemine juhivad uurimist metoodiliselt edasi. Rex Stout kasutab meisterlikult väikeseid detaile, et punuda mõrvalugu, milles iga uus tunnistus või vihje võib paljastada kellegi tegeliku motiivi või alibi hapruse. Muusikaline taust ja kõrgema seltskonna intriigid annavad loole lisavärvi, sidudes kultuurilise atmosfääri kriminaalse süžeega.

Rex Stout (1886–1975) oli Ameerika krimikirjanik, kelle lood Nero Wolfe’ist kujunesid 20. sajandi teises pooles klassikaliseks detektiivkirjanduseks. Tema teosed ühendavad intellektuaalse mõistatuse ja meelelahutusliku jutustamise, kus Wolfe’i eksentrilisus ja Archie elavus loovad tugeva dünaamika. „Lõhutud vaas“ esindab hästi seda stiili, kus formaalne täpsus ja kaval süžee arendus on ühendatud kergelt mängulise tooniga. Eesti keelde tõlgituna on see osa Elmatar kirjastuse „Öölane“ sarjast, mis tutvustab tuntud angloameerika krimiklassikat eesti lugejale.