Linnavurle surm

Romaan viib Nero Wolfe’i ja Archie Goodwini harjumuspärasest brownstone’ist kaugele. Teos seab tegevuse Lily Rowani Montana rantsosse, kuhu Archie on läinud puhkama, kuid kus mõrv katkestab rahu ja tekitab surve minna tööle ilma tellimuse ja tasuta. Kahtlus langeb rantsu juhile Harvey Greve’ile, kelle vastu mängib vana vaen kohaliku šerifiga, samas kui ohver on linnastunud külaline naaberrantsost. Archie püüab koguda ütlusi, ent on kohalikus kogukonnas võõras, kellele ei räägita. Raamat näitab, kuidas uurimine liigub väljaspool Wolfe’i tavapärast ruumi ja rutiini: info tuleb karjamaadelt, naabertaludest, salatisse läinud suhetest ning kättesaadavaks saab vaid siis, kui küsija mõistab vaikimisviise. Wolfe’i sekkumine, millel on piiratud kannatlikkus ja praktiline eesmärk Archie tagasi New Yorki tuua, nihutab jõujooni: autor laseb kaalukeelel olla meetodil, mitte maineel, ja paneb kahtlusaluste ringi rääkima fakte, mis ei toeta lihtsat süüd.

Raamat on Nero Wolfe’i sarja sees erand, sest tegevus jääb täielikult kaugele linnast, mis muidu määrab tegelaste töörütmi. Süžee paneb proovile uurimise alused: kes kogub tõendusmaterjali, kui kõigil on oma huvi; kes esitab küsimuse, kui vastus võib tuua mainekahju; kuidas töötab õiglus seal, kus ametlik kord põimub vaikiva tava ja sugulussidemetega. Teos liigutab lugu sammhaaval, laseb võrdlevalt mõõta lubadusi ja tegu, lasta ilmneda ballistika ja ballilugude vahelisel piirialal. Archie vaatab juhtumit seestpoolt, kuid Wolfe mõtleb väljastpoolt: nende vaade püüab lahutada vihje motiivist ja motiivi tarvitusest. Nii tekib uurimus, mis toetub kindlatele detailidele, kuid ei loe neid üle ilma konteksti, ning kus õigeks saab see, mis püsib ka siis, kui jutustaja kaob ruumist.

Rex Stout oli Ameerika krimikirjanik, kelle tuntud tegelased Nero Wolfe ja Archie Goodwin esinevad kümnetes romaanides ja lühipalade kogudes. Autor kirjutas uurimusliku loogika ja dialoogi täpse rütmiga, kus Wolfe’i analüüs ja Archie vaatlev jutustamine hoiavad lugemise fookuse tööviisil, mitte efektil. Stout paigutas juhtumid sageli sotsiaalsesse keskkonda, kus võimusuhe, raha ja maine määrasid valikuid, ning kasutas korduvaid kõrvaltegelasi, kes testisid peategelaste meetodit uues olukorras. Linnavurle surm kinnitab seda võtet välitingimustes: Wolfe peab kohandama rutiini, Archie peab teenima usalduse, ja lahendus sünnib arutlusest, mis ei eelda erilisi võtteid, vaid selget küsimust, õiget järjekorda ja vastajale antud ruumi.