Revolutsioonimälestisi Eesti NSV-s

„Revolutsioonimälestisi Eesti NSV-s” on 1963. aastal ilmunud koguteos, mille eesmärk oli talletada ja esitleda paiku, ehitisi ja monumente, mis olid seotud revolutsioonilise liikumise ja Nõukogude võimu kujunemisega Eestis. Raamatus anti ülevaade nendest mälestusmärkidest ja ajaloolistest objektidest, mille kaudu püüti hoida elus mälestust 20. sajandi alguse ühiskondlikest vapustustest ning rõhutada nende tähtsust nõukogude ideoloogia seisukohalt. Teos toimis ühtaegu teatmikuna ja ideoloogilise töövahendina, andes lugejale võimaluse tutvuda mälestuspaikade kirjeldustega.

Väljaandes kirjeldati üksikasjalikult, millised objektid olid seotud 1905. aasta revolutsiooni, hilisemate töölisliikumiste ning 1917. aasta sündmustega Eestis. Tekstid olid varustatud andmetega mälestusmärkide asukoha, rajamise aja ja tähenduse kohta, sageli lisati ka fotosid või skeeme. Raamatu eesmärk ei olnud ainult informatiivne, vaid ka kasvatav: selgitati, miks konkreetne mälestis on oluline, kuidas see seostub tööliste ja talurahva võitlusega ning kuidas see peegeldab kommunistliku liikumise traditsioone. Nii kujunes teosest omalaadne ajaloolis-poliitiline teejuht, mis sidus paikkondlikud objektid üldise revolutsioonilise pärandiga.

Säärased väljaanded olid tüüpilised oma aja kultuuripoliitikale, kus mälestuspaikade kogumikud aitasid kujundada ametlikku ajaloomälu ja suunata lugejate arusaamu möödunust. „Revolutsioonimälestisi Eesti NSV-s” sobis kasutamiseks nii õppevahendina koolides kui ka abimaterjalina ideoloogilistes üritustes, kus sooviti rõhutada Nõukogude võimu legitiimsust. Teos oli osa laiemast suunast, mille eesmärk oli kinnistada arusaama, et Eesti ajalugu ja mälestusmärgid on lahutamatu osa üleliidulisest revolutsioonilisest pärandist.