Keegi jääb bussist maha. Helesinine lõngakera

Elene saatis neid pilguga ja hakkas siis jälle ülesmäge astuma. Kui hea on selline naiivsus. Naiivsus ja muretus; on tunne nagu silitaks lõhnav udusulg nägu. Poistele see igatahes meeldib. Kus Zaza ja kus tema! Kuid siiski ... Esma on veel hullem. Esma pole arvatavasti viit raamatutki läbi lugenud. N ad ei rääkinud ju mulle mitte midagi! Mis oleks juhtunud, kui ma ise oleksin küsinud? Lihtsalt - on ta siin või ei. Kui teda polegi siin! Suren ja kõik. Ainult korraks näha, rohkem poleks mitte midagi tarvis. Ainult näha, puudutaksin korraks ta kätt ja laseksin kohe jälle lahti ... Jõuan koju, vahetan riided ja lähen. Aga nad ju taipavad, et ma just praegu sain linna ja jooksin kohe tema juurde. Ei, tänase õhtu pean vastu. Lähen varem magama ja homme ... Ta ema on isemoodi inimene. Mitte ei saa aru, on ta hea või halb.