Tigu, türannosaurus ja vankumatu õppealajuhataja

Renita Metsalu raamat „Tigu, türannosaurus ja vankumatu õppealajuhataja” koondab endas humoorikaid, teravmeelseid ja vaimukalt kirjutatud palu koolielust, õpetamisest ning haridussüsteemi igapäevastest paradoksidest. Tegemist ei ole ilukirjandusliku teosega, vaid pigem esseistliku ja vahetevahel päevikuvormis edasi antud vaadetega, mis kujutavad haridustöötaja kogemust Eesti koolisüsteemis. Metsalu kasutab irooniat ja kujundlikke võrdlusi – nagu teose pealkirjastki aimub – selleks, et tuua välja hariduse, juhtimise ja õpilastega töötamise absurdsed, liigutavad või ootamatult äratuntavad küljed.

Iga tekstikild või peatükk võtab vaatluse alla mõne konkreetse olukorra või nähtuse: olgu selleks aeglane bürokraatia (tigu), ülemäära nõudlik või hirmutav kolleeg (türannosaurus) või siis inimene, kes jääb ka keerulistes oludes kindlaks oma põhimõtetele (vankumatu õppealajuhataja). Lugudes peitub tihti suurem üldistus, mis ei puuduta vaid haridustöötajaid, vaid ka lapsevanemaid, õpilasi ja laiemalt kõiki, kel kokkupuuteid koolisüsteemiga. Metsalu keel on vaimukas ja teravmeelne, samas jääb läbivaks mõistmine ja hoolivus õpetajaameti vastu.

Renita Metsalu on haridustöötaja ja kirjutaja, kes on tegutsenud koolijuhtimise ja pedagoogika valdkonnas. Tema kogemus ja tähelepanekud peegelduvad selgelt ka käesolevas teoses, kus isiklikud vaatenurgad põimuvad üldisema ühiskonnakriitilise vaatega. Metsalu ei püüa õpetada ega manitseda, vaid pigem mõtestab haridusmaastiku argiseid pingeid ja koomikat, püsides samas sümpaatselt eneseirooniline. Raamat kõnetab eelkõige lugejat, kes tunneb ära kooli kui elulise mikromaailma, ent leiab sealt ka laiemalt inimlike suhete ja süsteemide kohta käivaid peegeldusi.