Põlvest põlve

„Põlvest põlve“ on helilooja René Eespere autoriraamat, mis koondab mõtisklusi muusikast, loomingulisest tööst ja kultuurilistest väärtustest 1980. aastate kontekstis. Teos ei ole autobiograafia ega puhtakujuline esseekogumik, vaid pigem mõtisklev dokument oma ajast, milles põimuvad isiklikud kogemused, teoreetilised arutlused ning kultuuriloolised tähelepanekud. Eespere käsitleb muusika sotsiaalset ja esteetilist tähendust, loomingulise järjepidevuse olulisust ning kunsti rolli väärtuste kandjana. Raamatus joonistub välja ka isiklik vaade helilooja tööle ja selle seostele nii eesti rahvuskultuuri kui ka laiemate muusikaliste suundumustega.

Eespere tekstid on üles ehitatud temaatiliselt, liikudes ühiskondlikest üldistustest konkreetsemate muusikaliste küsimusteni: loominguprotsess, muusikaharidus, traditsioonide ja uuenduste vahekord. Eriline koht on helikeele eetikal ja sisulisel selgusel – teemadel, mis olid tollases ideoloogilises raamistikus mitmetähenduslikud. Autor rõhutab kultuurilise järjepidevuse ja perekondlike väärtuste tähtsust, mistõttu kannab raamat tugevat põlvkondlikku mõõdet, nii pealkirjas kui sisus. See on ühtaegu isiklik ja mõtlik sissevaade loomeinimese maailma, kus kunst ei ole pelgalt eneseväljendus, vaid ka vastutus publiku ja ühiskonna ees.

René Eespere (s 1953) on eesti helilooja, kelle looming ulatub instrumentaal- ja koorimuusikast lavateosteni. Tema muusika ühendab selget struktuuri ja esteetilist mõõdukust, millele lisandub sageli eetiline ja vaimne alatoon. Eespere on õpetanud kompositsiooni ja olnud seotud Eesti muusikaeluga mitmes rollis. „Põlvest põlve“ on ainulaadne kirjalik dokument tema loomefilosoofiast ja kultuurilisest enesemääratlusest ajastul, mil nõukogude raamid piirasid nii mõttevabadust kui esteetilist väljendusruumi. Raamat on väärtuslik lisandus eesti muusikakultuuri enesereflektsioonide hulka.