Tund enne igavikku. Romaan kolmes vaatuses
Tund enne igavikku. Romaan kolmes vaatuses
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Raamatus on endise omaniku nimi.
- Eesti Keele Sihtasutus | 2012
- 218 lk | Kõvakaaneline | 142 x 216 mm
- ISBN: 9789985795095
- Keel: eestikeelne
„Tund enne igavikku. Romaan kolmes vaatuses“ on Rein Veidemanni autobiograafiliste joontega teos, mille tegevus on seotud Tartu ja ülikoolieluga vasksel ajastul. Lugu avaneb õpetaja Karl Mooritsa matustelt, kus tema õpilane Andreas Wiik meenutab nii oma juhendajat kui ka iseenda ülikooliaastaid. See meenutuste ja pihtimuslike sissekannete kaudu kulgev romaan põimib isiklikke kogemusi ja mälestusi, sidudes need sümboolsete kujunditega. Wiigi vaatenurgast näeb lugeja ühtaegu nii noore tudengi unistusi ja eksimusi kui ka küpsema haritlase tagasivaateid, milles põimuvad valgustus ja kaotuste valu.
Romaani ülesehitus kolmes vaatuses loob paralleeli teatrilavastusega, milles iga vaatus toob esile erineva kihistuse peategelase sisemaailmast. Teose kaudu kujuneb Andreas Wiigi lugu allegooriaks inimese teekonnast teadmiste ja eneseleidmise poole. Seal on koht armastusel ja pettumusel, vabaduseotsingutel ja intellektuaalsel kahtlusel. Veidemann rõhutab, et isegi labürindis on valikuvõimalusi – eksimine võib saada teeks eneseavastuseni. Nii saab romaanist ühtaegu peegeldus Eesti kultuuriloost ja ka mõtisklus indiviidi eksistentsiaalsetest otsingutest.
Rein Veidemann (sündinud 1946) on eesti kirjandusteadlane, kriitik ja kirjanik. Ta on avaldanud arvukalt uurimusi ja esseid, olles silmapaistev mõtestaja nii eesti kirjanduse kui ka kultuuriloo küsimustes. Lisaks akadeemilisele tööle on ta kirjutanud ka ilukirjandust, kus isiklik ja põlvkondlik kogemus põimuvad laiemate ajalooliste ja filosoofiliste teemadega. Tema romaan „Lastekodu“ tõi lugejani tegelase Andreas Wiigi, kelle lugu jätkub ka teoses „Tund enne igavikku“. Veidemanni loomingut iseloomustab mõtlik ja filosoofiline stiil, milles ta seob faktilise täpsuse ja poeetilise kujundlikkuse, avades ühtlasi eesti haritlase positsiooni ja eneseteadvuse kujunemist 20. sajandi lõpus.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
