Eksistentsiaalne Eesti. Käsitlusi eesti kirjandusest ja kultuurist 2005-2010

Rein Veidemanni kogumik „Eksistentsiaalne Eesti. Käsitlusi eesti kirjandusest ja kultuurist 2005–2010” koondab artikleid, esseid ja arvamusi, mis keskenduvad eesti kultuuri, ennekõike kirjanduse arengutele ja tähendustele postmodernistlikus, globaliseeruvas ühiskonnas. Autor vaatleb kirjandust kui kultuuri tuumavormi, mis peegeldab ja suunab rahvuse enesetunnetust, käsitledes seda eksistentsiaalse vaatepunkti kaudu. Raamatus ei vaadelda kirjandusteoseid pelgalt esteetilise väljendusena, vaid kultuurilise ja identiteedilise toimena, mis aitab mõtestada eestlaseks olemist ja selle tähenduse pidevat muutumist.

Veidemann analüüsib perioodil 2005–2010 ilmunud olulisi teoseid ja autoreid, sidudes neid laiemate kultuuri- ja ühiskonnaprotsessidega. Käsitlused ulatuvad klassikalise kirjanduse uustõlgendustest uue põlvkonna enesekuvandini, puudutades selliseid nähtusi nagu identiteedikriis, keele roll, ajaloo tajumine ja kultuuriline nihestus. Tema esseistlik stiil ühendab akadeemilise analüüsi ja isikliku refleksiooni, olles ühtaegu eruditsiooniga laetud ja lugejale ligipääsetav. „Eksistentsiaalne Eesti” pakub mitmekesist mõtlemisainet nii kirjandushuvilisele, kultuuriteadlasele kui ka laiemale lugejaskonnale, keda huvitab, milline on eesti kultuuri süvakihtide seisund tänapäeval.

Rein Veidemann (sündinud 1946) on eesti kirjandusteadlane, publitsist ja kirjanik, kes on aastakümnete jooksul olnud üks olulisemaid eesti kultuuriarutelude suunajaid. Tema uurimustööd ja artiklid on keskendunud eesti kirjanduse ajaloole, rahvuskultuuri ideelisele tähendusele ja avaliku intellektuaali rollile ühiskonnas. Veidemanni käsitlused eristuvad süstemaatilise mõttelise ülesehituse ning rahvuslikku kultuuri eksistentsiaalses võtmes lahti mõtestava lähenemise poolest. „Eksistentsiaalne Eesti” on järjeks tema varasematele kultuurikriitilistele kogumikele, jätkates arutelu eesti vaimsest seisundist ja selle peegeldusest kirjanduses.