Arkaadia öö. Kolm novelli ja lühiromaan novellides

Rein Veidemanni proosateos „Arkaadia öö. Kolm novelli ja lühiromaan novellides” koondab neli kirjanduslikult tihedat ja mõtteliselt kihilist teksti, mille keskmes on inimese vaimne ja eksistentsiaalne otsing. Teose pealkirjas sisalduv viide Arkaadiale – kujuteldavale ideaalmaale – annab märku igatsusest millegi puhta, lihtsa ja tõelise järele. Iga novell käsitleb seda igatsust erineval moel, olgu siis ajaloolises, kultuurilises või intiimselt isiklikus võtmes. Tegelasteks on enamasti haritud, sisekaemusega inimesed, kelle maailmatunnetust kujundavad ajalugu, usk ja kunst ning kelle mõtted kanduvad sageli üle argireaalsuse piiri.

Novellide tonaalsus on meditatiivne ja esseistlikult laadi, kus narratiivne tegevus sulandub filosoofiliste arutluste ja kultuuriliste viidete mosaiiki. Ajaloo kohalolu on tuntav – nii tegelaste saatustes kui ka nende mõtlemises – viidates Eesti lähimineviku keerdkäikudele ja identiteediotsingutele. Lühiromaan novellides, teose viimane ja mahukam osa, seob eelnevate tekstide temaatikat tervikuks, tõstatades küsimusi inimese kutsumusest, elu tähendusest ja vastutusest. Veidemann ei anna lihtsaid vastuseid, vaid avab ruumi mõtisklemiseks, tekitades kultuurikihiliste vihjete kaudu dialoogi lugeja ja teksti vahel.

Rein Veidemann on eesti kirjandusteadlane, esseist ja kirjanik, kelle loomingus põimuvad filosoofiline mõttemaailm, sügav kultuuritundlikkus ja kirjandusliku väljenduse täpsus. Ta on tuntud ka avaliku intellektuaalina, kelle kirjutised ulatuvad kirjandusest poliitikani. „Arkaadia öö” esindab tema kirjandusliku loomingu kontsentreeritud ja läbimõeldud osa, kus iga lause on osa laiemast maailmapildist. Teos on suunatud lugejale, kes hindab keelelist kujundlikkust, mõttelist tihedust ja kultuurilist süvakihti – see on raamat, mille mõju avaldub aeglaselt, ent püsivalt.