Mätta otsast

„Mätta otsast“ on Rein Sanderi lühilugude kogumik, milles autor vaatleb elu väikese maaelu kogukonna pilgu läbi. Raamatu pealkiri viitab kujundlikult vaatluspunktile, kust näiliselt tühised või igapäevased sündmused omandavad iselaadse mõõtme – huumori, iroonia või mõtliku melanhoolia kaudu. Sander kujutab oma tegelasi soojalt, kuid mitte idealiseerivalt. Nad on inimestena sageli vastuolulised: uudishimulikud, visad, kergesti ärrituvad või elutargad. Nende elu keerleb väikeste, ent korduvate sündmuste ümber – naabrite vaheline arutelu, kodused toimetused, kohtumised vallakeskuses või hooajalised tegemised.

Kogumiku jutud on kirjutatud mahlaka keele ja tugeva keelelise rütmiga, mis toetub eesti murdelisele väljenduslaadile ning kannab endas tugevat lokaalkultuuri tunnetust. Nii saavadki lood suurema üldistusjõu: nende kaudu avaneb maailm, mis on küll ajaliselt ja ruumiliselt piiratud, ent samas arhetüüpne oma inimlike dilemmade ja soovidega. Sanderi huumor ei ole terav ega sarkastiline, vaid leebelt muigav, võimaldades lugejal näha tuttavat maailma uue nurga alt. Iga jutuke on justkui mättalt visatud pilk üle küla – mitte ülalt alla, vaid kõrval seisva kaasmõtleja vaatepunktist.

Rein Sander on eesti ajakirjanik ja proosakirjanik, kelle looming on tihedalt seotud kodupaiga ja rahvaliku jutustustraditsiooniga. Ta on tuntud oma oskuse poolest tabada väikestes detailides üldinimlikke olukordi, säilitades samas hea keelevaistu ja mõõduka huumori. „Mätta otsast“ jätkab tema kirjutamismaneeri, mis ei taotle suurt draamat, vaid pigem tähelepanelikku pilku ja rahulikku mõistmist. See on raamat lugejale, kes hindab lugu, mille tõde ei peitu pöördes, vaid tavalise elu rütmis.