Sõiduraamat

Rein Saluri „Sõiduraamat“ on jutukogu, mis koondab endas mõtisklevaid ja sageli poeetilise alatooniga lühivorme, mille keskmes on liikumine – nii füüsiline teekond kui ka sisemine rännak. Nagu pealkiri vihjab, on paljud tekstid seotud sõitmise ja ruumis liikumise motiiviga, kuid autor ei keskendu sihtkohtadele ega konkreetsetele sündmustele, vaid pigem sellele, kuidas muutub inimese taju ja enesetunnetus liikumise käigus. Teost läbib läbi kogu kogu tasane, mõtlik rütm, kus sündmused ja tegevused jäävad sageli tahaplaanile, esiplaanile tõusevad aga atmosfäärid, seisundid ja peened emotsionaalsed varjundid.

Saluri jutustused on minimalistliku laadiga, sageli argiste olukordade kaudu üles ehitatud, kuid nende all peitub sügavam eksistentsiaalne mõõde. Oluline koht on looduse ja maastiku kujutamisel, mis toimivad justkui peeglitena tegelase sisemaailmale. Teekondade kirjeldused ei ole suunatud geograafilisele täpsusele, vaid kogemisele ja meeleolule. Korduv motiiv on üksindus ja sellest tulenev enesevaatlus, kuid mitte masenduses, vaid vaikses leppimises ja mõistmises. Sõidud muutuvad võimaluseks mõelda tagasi, kujutleda ette või lihtsalt olla – selles, mis parasjagu on.

Rein Saluri (1939–2023) oli eesti kirjanik, dramaturg ja toimetaja, kelle proosa on tuntud oma lakoonilise keele ja sügava sisekaemuse poolest. Tema loomingus põimuvad argirealism ja poeetiline mõtlemine, pakkudes lugejale vaikseid, kuid tihedaid tekste, mis kutsuvad aeglasele lugemisele ja järelemõtlemisele. „Sõiduraamat“ on iseloomulik näide Saluri hilisemast loomingust, kus domineerib sisemine rütm ja elu kulgemise aktsepteerimine. See sobib lugejale, kes hindab süvitsiminevat ja tundlikku proosat, milles iga lause kaalub rohkem kui selle sõnaline kest.