Külalised. Näidend 2. vaatuses

Rein Saluri näidend „Külalised“, mis ilmus 1970. aastate alguses ajakirja *Loomingu Raamatukogu* vahendusel, asetub ajastusse, kus Eesti dramaturgia hakkas üha enam nihkuma sisemise pinge ja psühholoogilise sügavuse poole. Tegu on kahevaatuselise näidendiga, mille tegevus leiab aset suletud ruumis – elamises, kus ootamatu külalise saabumine paneb proovile pererahva harjumused, väärtushinnangud ja omavahelised suhted. Tegelaste piiratud arv ning ühe ruumi fookus loovad intiimse ja ühtaegu pineva õhkkonna, kus iga sõna ja paus omandab tähenduse.

Saluri loob laval olukorra, kus tavaline kodune keskkond muutub psühholoogilise vastasseisu väljaks. Külaline, kes esialgu näib olevat juhuslik tuttav, toob kaasa endaga midagi, mis häirib rutiini ja paljastab perekondlike suhete hapruse. Nii kerkivad esile vaikimisi alla surutud pinged, rolliootused ja mineviku varjud. Teose teise vaatuse käigus toimub oluline sisemine nihe – mitte ainult tegelaste käitumises, vaid ka selles, kuidas nad iseennast ja teineteist tajuvad. Saluri keelekasutus on napp ja täpne, toetudes pigem vaikustele, varjatud vihjetele ja olukorra loogikale kui efektsetele repliikidele.

Rein Saluri (1939–2023) oli eesti kirjanik, psühholoogilise proosa ja näitekirjanduse meister. Tema loomingus on keskne koht sisemaailma peegelduse ja inimese eetiliste valikute kujutamisel. Teda iseloomustab huvi piiriseisundite, vaikuse ja inimsuhete varjatud dünaamika vastu. Lisaks novellidele ja romaanidele kirjutas ta mitmeid näidendeid, millest mitmed on leidnud lavastamist nii Eestis kui ka väljaspool. Saluri loomingul on olnud oluline koht Eesti kirjandusloos, pakkudes mõtisklemisainet nii üksikisiku kui ka ühiskondlike protsesside tasandil.