Kivitok. Ühe põgeneja lugu

„Kivitok. Ühe põgeneja lugu“ on Rein Põdra romaan, mille tegevus hargneb Põhja-Atlandi üksildasel saarel. Saart valitseb aktiivne vulkaan, mis on kohalike elu keskne maamärk ja pidev ohutegur. Sellesse karmides loodusoludes paiknevasse ilmajaama on lubatud korraga vaid piiratud arv inimesi, kes vahetuvad kahe vahetuse kaupa, viibides saarel kokku vaid ühe aasta. Teose peategelane, noor meteoroloog Sverre Hansen, satub sinna ootamatult. Tema vaatepunktist kujuneb lugejale pilt isolatsioonist, looduse jõust ja inimeste haprast tasakaalust ekstreemsetes oludes. Romaanis on ühendatud detailne looduskirjeldus ja psühholoogiline sissevaade üksildase inimese mõtetesse.

Romaani jutustamisviis on mina-vormiline, mis toob lugeja lähemale peategelase sisemaailmale. Hansen seisab silmitsi nii armastuse kaotuse valuga kui ka ellujäämise väljakutsetega suletud kogukonnas, kus iga inimese roll on määrav. Võõrapärane sõna „kivitok“ tähendab selles kontekstis inimest, kes on jäänud armastuses hüljatuks – see motiiv seob romaani intiimse sisekaemuse ja suure looduse keskel aset leidva dramaatika. Kuigi saare kirjeldus tugineb reaalsusele, on tegelased ja sündmused autori väljamõeldis. Teos suhestub Põdra varasema romaaniga „Kauge“, kus samuti kerkisid esile eraldatus ja inimsuhete haprus äärmuslikes oludes.

Rein Põder (1943–2018) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes avaldas romaane, jutustusi ja esseid. Tema loomingus on kesksel kohal inimese ja looduse vahekord, samuti põgenemise ja vabaduse otsimise temaatika. Põder töötas aastaid ajakirjanikuna ning avaldas oma elu jooksul üle kahekümne raamatu. Tema stiilile on omane detailirohkus ja atmosfääri loomine, mille kaudu lugeja asetatakse tegelaste sisemaailma kõrvale ka looduse võimsuse keskele. „Kivitok. Ühe põgeneja lugu“ kuulub tema hilisemate teoste hulka ning koondab endas nii intiimset elukogemust kui ka kirjanduslikku üldistust inimese eksistentsiaalsete valikute üle.