Eesti raamatukunsti teke ja areng. Kuni 1940. aastani

Rein Looduse monograafia „Eesti raamatukunsti teke ja areng. Kuni 1940. aastani” on põhjalik uurimus eesti raamatu kujundusliku külje kujunemisest, selle esteetilistest, tehnilistest ja institutsionaalsetest arengusuundadest. Teos käsitleb raamatukunsti kui iseseisvat loomevaldkonda, mille areng Eestis sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel, kuid kujunes terviklikumaks 20. sajandi esimesel kolmandikul. Autor vaatleb raamatu kui visuaalse terviku sünni- ja kujunemisprotsessi, pöörates tähelepanu nii kujundajatele, trükikodadele, kirjastustele kui ka tehnilistele uuendustele, mis mõjutasid raamatu välimust ja lugejamugavust.

Teoses on esitatud ülevaade märgilisematest trükistest, kujundusvõtetest ja raamatuarhitektuuri arenguetappidest. Käsitletakse selliseid nähtusi nagu rahvusromantilised kujundusjooned, modernistlikud mõjud, kalligraafia ja trükitüpograafia areng, samuti illustratsioonide rolli ja kunstnike koostööd kirjastustega. Erilist tähelepanu pöörab autor Eesti professionaalse raamatukujunduse tekkele 1920.–1930. aastatel, mil kujunes välja autoriteetne loojate ring, kelle seas olid näiteks Günther Reindorff, Eduard Wiiralt ja Paul Luhtein. Raamat on varustatud rikkaliku pildimaterjaliga, mis illustreerib käsitletud perioodi trükikunsti arengut ja pakub visuaalset võrdlusmaterjali.

Rein Loodus (1926–1995) oli kunstiajaloolane ja raamatukujunduse uurija, kelle tegevus keskendus eeskätt eesti visuaalkultuuri ja kujunduskunsti dokumenteerimisele ning tutvustamisele. Tema töödes avaldub süsteemne ja ajalooliselt põhjendatud lähenemine, mis ühendab kunsti- ja kultuuriloolise vaate tehniliste detailidega. „Eesti raamatukunsti teke ja areng” on oluline käsiraamat mitte ainult kunstiajaloolastele, vaid ka bibliofiilidele, kirjastajatele ja neile, kes tunnevad huvi raamatu kui kultuuriobjekti kujunemisloo vastu Eestis enne Teise maailmasõja puhkemist.