Kord ja kohus. Eesti sõjaväejuhtkond vabadussõja-aegses …

Reigo Rosenthali uurimus „Kord ja kohus. Eesti sõjaväejuhtkond Vabadussõja-aegses sisepoliitikas” käsitleb Eesti Vabadussõja (1918–1920) perioodi sisepoliitilisi pingeid, keskendudes eeskätt sõjaväejuhtide rollile ja mõjule noore vabariigi sisekliimas. Autor uurib, kuidas sõjaväeline juhtkond positsioneerus poliitilistes aruteludes, millist rolli mängiti tsiviilvõimu ja sõjalise autoriteedi piiride kujunemisel ning millisel määral üritati mõjutada riigi kujunemisprotsessi laiemalt. Teos heidab valgust ka sellele, kuidas sõjaväe sees defineeriti distsipliini, alluvust ja lojaalsust riigile, mis ise oli alles kujunemas ja mille stabiilsus ei olnud veel tagatud.

Analüüs tugineb laialdasele arhiivimaterjalile, sh sõjaväe siseinstruktsioonidele, protokollidele, päevakäskudele ja kirjavahetusele, samuti tolleaegsele ajakirjandusele ja poliitikute avaldustele. Rosenthal käsitleb juhtumeid, kus sõjaväelased võtsid seisukohti poliitilistes vaidlustes või püüdsid suunata avalikku meelsust, tuues esile konflikte valitsuse, ohvitseride ja tsiviilühiskonna vahel. Käsitletakse ka Vabadussõja käigus kehtestatud erikorda, tsensuuri ja sõjakohtute tegevust, mis kõik peegeldavad laiemat küsimust: milline on sõjaväe roll demokraatliku riigi kujunemisel kriisiolukorras?

Reigo Rosenthal on ajaloolane, kelle uurimistöö keskendub 20. sajandi alguse Eesti poliitilisele ja sõjanduslikule ajaloole. Tema lähenemine ühendab faktitäpse käsitluse analüütilise sügavusega, tuues esile vähem käsitletud teemad ja seosed. „Kord ja kohus” pakub olulist lisandust Vabadussõja ajaloo mõistmiseks, nihutades fookuse lahinguväljalt poliitilisele areenile ja tõstatades küsimuse võimu ja vastutuse piiridest riigi kujunemise võtmehetkedel. Teos kõnetab nii sõjaajaloo huvilisi kui ka neid, kes tunnevad huvi noore Eesti Vabariigi poliitilise kultuuri ja institutsionaalse kujunemise vastu.