Sinine jalgratas

Régine Deforgesi romaan „Sinine jalgratas” viib lugeja 1939. aasta Prantsusmaale, kus puhkeval Teisel maailmasõjal on laastav mõju peategelase, noore ja isepäise Léa Delmasi elule. Romaan algab idüllilises Gironde'i piirkonnas, kus Léa elab oma pere mõisas ja naudib vaba ning muretut elu. Kuid peagi muutub kõik – sõda tungib igasse prantslaste igapäevahetke ning lõhub senised mugavad maailmad. Léa ei jää seejuures passiivseks pealtvaatajaks, vaid asub vastupanuvõitlusse, püüdes samal ajal jääda truuks oma tunnetele ja tõekspidamistele. Romaanis segunevad sõja traagika ja isiklikud ihad, valikute raskus ja nooruse idealism.

Léa on kangekaelne ja iseteadlik tegelane, kelle sisemine jõud ja otsusekindlus viivad ta olukordadesse, mis panevad proovile nii tema moraalse kui ka füüsilise vastupidavuse. Loo arengus kerkib esile ka armastuse ja iha teema – Léa suhted meeste, sealhulgas saksa ohvitseri ja vastupanuliikumise liikmetega, on korraga kirglikud ja komplitseeritud. Sõja taustal kujuneb romaanist mitte ainult ajalooline jutustus, vaid ka intiimne kasvamise ja eneseleidmise lugu, kus noore naise isiklik areng põimub rahvuslike ja poliitiliste sündmustega. Detailirohke kirjeldus, elav dialoog ja ajalooliselt täpne taust loovad mõjuva atmosfääri, mis toob sõja-aegse Prantsusmaa lugejale lähedale.

Régine Deforges (1935–2014) oli prantsuse kirjanik, toimetaja ja kirjastaja, keda tunti eelkõige oma julgete ja sageli vastuolulisi reaktsioone tekitanud teoste poolest. „Sinine jalgratas” on tema tuntuim romaan ja esimene osa mitmeosalisest saagast, mis järgib Léa elu läbi sõja, poliitiliste muutuste ja isiklike katsumuste. Teos on oma ajastu üks loetumaid ja tõlgitumaid prantsuse romaane, mis on pälvinud tähelepanu ka seoses oma sarnasusega Margaret Mitchelli „Tuulest viidud” süžeele. Deforgesi loomingut iseloomustab vaba, emotsionaalne ja julge käsitlus naise rollist nii ajaloos kui isiklikus saatuses.