Süvamuusikat peale hammustades

Süvamuusikat peale hammustades on publitsistikavõistlusel äramärgitud raamat, milles filoloogiharidusega koreograaf Reet Kudu jutustab oma kahe aasta pikkusest stažeerimisest Moskvas, NSV Liidu Riiklikus Balletiteatris Natalja Kassatkina ja Vladimir Vassiljovi juures. Tekst liigub vaheldumisi vahetute proovimuljete, lavataguste tähelepanekute ja mõtiskluste vahel ning laseb lugejal näha balletitruppi seestpoolt, mitte ainult valminud etenduste kaudu. Moskvast saab keskkond, kus autor õpib, jälgib ja võrdleb, tuues kõrvuti oma varasema kogemuse Vanemuises ning pildi Suurest Teatrist ja laiemast nõukogude teatrimaastikust.

Moskva muljetesse on põimitud arutlused tantsimisest, tantsuloojatest, lavastuse sünnist ja muusika rollist kogu protsessis. Kudu kirjeldab seda, kuidas tantsija ja koreograaf loevad süvamuusikat, otsivad sealt liikumise lähtekohti ja püüavad leida tasakaalu muusikalise partituuri ning lavalise olukorra vahel. Teatri kui institutsiooni kõrval on fookuses konkreetne tööruum: proovisaalid, lavatagused koridorid, trupi sisemised pinged ja rõõmud. Raamat on illustreeritud fotodega, mis kinnistavad teksti kujutluspilti ning annavad näo nii autorile, tema õpetajatele kui lavastustele, mille sünni juures ta viibib.

Lugejale pakub teos võimalust heita pilk balletimaailma, kus looming ja töö käivad käsikäes ning iga etenduse taga on pikk rida päevikulaadseid hetki. Raamatu toon ei ole teoreetiline käsiraamat, vaid isiklik kogemuslugu, mis võib kõnetada nii tantsuhuvilist, teatriinimest kui lugejat, keda huvitab kultuurielu Moskvas vahetult enne nõukogude aja lõppu. Süvamuusikat peale hammustades sobib lugemiseks nii järjest kui katkete kaupa, sest iga peatükk avab mõne olukorra või mõtte, mille ümber autor oma tähelepanekud koondab, jättes ruumi ka lugeja enda arutlustele teatrist ja muusikast.