Jälitatav

Reelika Lootuse romaan „Jälitatav“ viib lugeja tänapäevase Eesti argireaalsuse ja pineva psühholoogilise põnevuse kokkupuutepunkti. Teose keskmes on noor naine, kes avastab end olukorrast, kus ta elu hakkavad mõjutama seletamatud sündmused ja kasvav hirm. Alguses näib kõik olevat juhuslik – tundmatu sõnum, kummaline varjuvihje, ebamugav tunne tänaval kõndides –, kuid ajapikku muutub selgeks, et keegi jälgib teda. Peategelane on sunnitud oma elu ja valikud uuesti läbi mõtlema, samal ajal kui ta püüab säilitada kaine mõistuse ja kaitsta end ohu eest, mida ei saa selgelt sõnastada.

Romaan liigub kindla rütmiga, aeglaselt pinget kasvatades ning luues atmosfääri, mis hoiab lugejat pidevas valvelolekus. Narratiivis vahelduvad peategelase sisemonoloogid ja välised sündmused, mis kõik viitavad sellele, et ohutunne ei pruugi olla alusetu. Teos puudutab ühtlasi ka isikliku ruumi piiratust, usalduse piire ja tänapäevase ühiskonna nähtamatut kontrollimehhanismi. Küsimus sellest, kes on jälitaja ja miks, muutub üha vähem oluliseks võrreldes küsimusega, kuidas tulla toime teadmisega, et kontroll oma elu üle võib olla illusioon. Lugeja juhitakse läbi hirmude ja mõtiskluste, mis ei puuduta ainult peategelast, vaid avavad laiemalt ka inimeseks olemise haprust ja haavatavust.

Reelika Lootus on Eesti kirjanik, kes on varemgi käsitlenud oma loomingus inimese sisemaailma ja kaasaegse elu varjatud pingeid. „Jälitatav“ on tema üks jõulisemaid romaane, mis ühendab sotsiaalse tähelepanelikkuse isikliku draamaga. Lootuse stiil on otsekohene, ent samas empaatiline, ja ta oskab luua karaktereid, kelle reaktsioonid tunduvad usutavad ja samastatavad. Selle romaaniga astub ta julgelt tänapäeva eesti kirjanduse psühholoogilise põneviku radadele, lisades sellesse isikliku vaatenurga ja peene närvilise alatooni.