Pippa Lee eraelu

Rebecca Milleri romaan „Pippa Lee eraelu“ jälgib peategelase elu pöördepunkti, kus väliselt harmooniline ja hästi korraldatud eksistents hakkab seestpoolt murenema. Pippa on elanud aastaid edukalt täidetud rollides – ta on armastatud abikaasa, pühendunud ema ja eeskujulik naaber –, kuid järjest enam kerkib küsimus, kas see kõik on olnud teadlik valik või pigem juhuste jada, mis on ta selleni toonud. Romaan liigub kahe ajakihi vahel: oleviku pealispindselt rahulik aedlinnaelu ja mineviku intensiivsed ning sageli kontrollimatud kogemused moodustavad vastandliku, kuid ühendatud terviku.

Loo edenedes selgub, et Pippa nooruspõlv on olnud kõike muud kui stabiilne. Varased kokkupuuted sõltuvuste, keeruliste peresuhete ja ootamatute afääridega loovad taustsüsteemi, millest tänane Pippa näib end distantseerinud olevat. Kuid minevik ei püsi vaos – see imbub praegusesse ellu peegelduste ja tagasivaadete kaudu, mõjutades Pippa valikuid ja identiteeti. Teos ei otsi lihtsaid vastuseid, vaid näitab inimest kui mitmetahulist ja sageli iseendalegi mõistatust pakkuvat olendit, kelle elukäiku ei saa lahutada varasemast, kuigi see näib olevat unustatud või allasurutud.

Rebecca Miller (snd 1962) on Ameerika kirjanik, filmirežissöör ja stsenarist, kes on oma loomingus sageli keskendunud keerukatele naiskarakteritele ja nende psühholoogilistele portreedele. „Pippa Lee eraelu“ põhineb tema enda samanimelisel filmistsenaariumil, mille ta lavastas 2009. aastal. Milleri kirjutamislaadi iseloomustab empaatia, detailitäpsus ja võime kujutada naise sisemaailma ilma hinnanguteta. Teos paistab silma oma narratiivse ülesehituse ja mitmekihilise tegelaskujutusega, olles ühtaegu intiimne lugu ja laiem arutelu naise enesemääratluse, valikute ja vabaduse üle.