Saatan ihus

„Saatan ihus“ on prantsuse kirjaniku Raymond Radiguet’ romaan, mis ilmus eesti keeles 2001. aastal kirjastuses Eesti Raamat Margot Endjärve tõlkes. Teos räägib 15-aastasest koolipoisist François’st, kes Esimese maailmasõja ajal armub noorde abielunaisesse Marthe’i. Nende suhe areneb kirglikult, kuid jääb varjatuks, sest Marthe’i abikaasa viibib rindel. Lugu toob esile nooruse kergemeelsuse ja egoismi, armukire intensiivsuse ning moraalsed dilemmad, mis kaasnevad keelatud suhtega. Radiguet kirjeldab sündmusi vahetu ja otsekohese tooniga, vältides idealiseerimist ning rõhutades armastuse ja iha tumedamaid külgi.

Romaani tegevustik on tihedalt seotud autori isiklike kogemustega, kuigi Radiguet ise nimetas seda „valeks autobiograafiaks“. Teos on üles ehitatud peategelase mälestuste vormis, kus noor jutustaja vaatab tagasi sündmustele, mis on teda pöördumatult muutnud. „Saatan ihus“ pälvis ilmudes 1923. aastal laialdast tähelepanu nii oma julguse kui ka küpsuse tõttu, arvestades, et autor oli kirjutamise ajal alles teismeline. Lugu ei paku lihtsaid moraalseid hinnanguid, vaid jätab lugejale võimaluse ise otsustada, kuidas suhtuda armastuse ja truuduse, kirglikkuse ja vastutuse vahekorra keerukusse.

Raymond Radiguet (1903–1923) oli prantsuse kirjanik, kes saavutas tuntuse erakordselt noorelt. Ta liikus Pariisi kirjandusringkondades, olles lähedane Jean Cocteau’ga, kes ka toetas ja toimetas „Saatan ihu“ ilmumist. Radiguet kirjutas oma lühikese elu jooksul vaid kaks romaani – „Saatan ihus“ ja „Le Bal du comte d’Orgel“ –, kuid mõlemad kinnistasid tema positsiooni prantsuse modernistliku proosa silmapaistva esindajana. Tema varajane surm tüüfuses katkestas lubava loomingulise tee, ent tema teosed on jäänud püsima kui noorusliku geeniuse haruldane näide.