De Niro mäng

Rawi Hage’i romaan kujutab sõjast räsitud Beirutit, kus lapsepõlvesõprus ja ellujäämisinstinkt põimuvad laguneva linna kaootilisse argipäeva. Teose keskmes on kaks noort meest, Bassam ja George, kes veedavad päevi varemete vahel, otsides raha, sigarette ja võimalust kuhugi pääseda. Nende maailm on täis juhuslikku vägivalda, kõmisevaid pomme ja lühikesi hingetõmbehetki, mille jooksul tundub elu taas võimalik. Hage ei keskendu poliitikale, vaid inimestele, kes on sõja hammasrataste vahel kaotanud kindluse, kuid mitte igatsust. Tema jutustus toob esile sõja mõju argistele detailidele – tühi tänav, lagunenud trepikoda, mootorratta mürin – ning näitab, kuidas lootus ja väsimus elavad samas ruumis. «De Niro mäng» on lugu noorusest, mis kulub liiga kiiresti, ja unistustest, mis saavad endale valusa hinna.

Romaan liigub pingestatud rütmis, kus sõprus muutub nii varjupaigaks kui ohuks. George astub kohaliku omakaitse ridadesse, nähes vägivallas võimalust tähendusele, samas kui Bassam unistab põgenemisest. Nende teed hargnevad, kuid jäävad kokku seotud mineviku ja vaikiva mõistmise kaudu. Hage kirjutab kujundlikult ja vahetult, kasutades Beirutit kui tegelast, mitte pelgalt tausta – linn hingab, mäletab ja laguneb koos oma elanikega. «De Niro mäng» on korraga intiimne ja universaalne, tuues nähtavale, kuidas sõda moonutab inimese taju, kuid jätab alles vajaduse armastuse ja vabaduse järele. Lugu muutub allegooriaks – sõda ei toimu ainult linnas, vaid ka inimese sees, kus truudus ja hirm põrkuvad üksteisega. Hage’i jutustamisviis on intensiivne ja filmilik, kandes endas nii dokumentaalset tõepära kui poeetilist kujundit.

Rawi Hage (snd 1964 Beirutis) on Liibanoni päritolu Kanada kirjanik ja fotograaf, kes elab Montrealis. Tema looming keskendub identiteedile, vägivallale ja paguluse kogemusele, ühendades Lähis-Ida ajaloolise trauma ja Lääne linnaruumi üksildase rütmi. Hage töötas enne kirjanikuks saamist taksojuhina ja fotograafina, mis andis talle lähedase vaate tavaliste inimeste elule suurtes linnades. «De Niro mäng» oli tema debüütromaan, mis tõi talle rahvusvahelise tuntuse ning võitis 2008. aastal maineka IMPAC Dublini kirjandusauhinna. Tema hilisemad teosed, nagu «Prussakas» ja «Carnival», jätkavad samade teemade käsitlemist – vägivalla ja sisemise vabaduse, mälu ja identiteedi vahelise pinge uurimist. Hage’i stiil on korraga poeetiline ja realistlik, täis visuaalseid detaile, mis muudavad tema romaanid teravaks ja meeldejäävaks inimliku vastupanu portreedeks.