Teekond maailma ääreni

Raamat „Teekond maailma ääreni” viib lugeja ajas tagasi enam kui 2300 aasta taha, mil Massaliast pärit maadeuurija Pytheas võttis ette oma erakordse merereisi. Raul Talviku teos keskendub sellele, kuidas kreeklane jõudis oma rännakul ka Eesti rannikuni ning viibis tõenäoliselt pikemalt Saaremaal. Pythease reisidokumentidest joonistub pilt Põhjala loodusest ja oludest, mis olid Vahemere inimese jaoks erakordsed ja suisa müstilised. Kirjeldused külmunud merest, päikese mõõtmistest ning nn merekopsust annavad tunnistust tema tähelepanekute põhjalikkusest ja teaduslikust lähenemisest.

Teoses avatakse Pythease tegevust ja selle võimalikku mõju antiikmaailma arusaamale põhjapoolsetest aladest. Ultima Thule kujunes tema reiside kaudu metafooriks maailma servast, kohast, kus maa, meri ja õhk segunesid kummalisel moel ning kus loodus ilmutas ennast senitundmatutes vormides. Talvik esitab lugejale teooriaid ja ajaloolisi tõlgendusi, kuidas Pythease kirjeldused võisid tugineda nii isiklikele vaatlusele kui ka kuuldustele kohalike elanike käest. Nii põimuvad teaduslik uudishimu ja müstilised legendid, mis muutsid Thule tähenduse püsivaks Euroopa kultuuripärandis.

Raul Talvik on Eesti arst, professor ja meditsiiniteadlane, kes on pikka aega töötanud Tartu Ülikoolis. Ta on avaldanud teaduslikke artikleid ning osalenud rahvusvahelises akadeemilises tegevuses, kuid on tuntud ka humanitaarsete ja ajalooliste huvide poolest. „Teekond maailma ääreni” on hea näide tema püüdlusest siduda meditsiinilise ja teadusliku tausta kõrval ka kultuurilooline vaade. Talvik toob oma raamatus esile antiikse maailmapildi ja Eesti ala kokkupuutepunktid, pannes lugejat mõtlema, kuidas ühe antiikse maadeuurija tähelepanekud võivad olla seotud meie oma piirkonna ajalooga.