Õigusteaduse metodoloogia 1. osa

„Õigusteaduse metodoloogia. 1. osa“ on Raul Naritsa monograafia, mis ilmus 1997. aastal kirjastuse Juura väljaandel. Teose eesmärk on käsitleda õigusteaduse põhialuste ja metodoloogia küsimusi, mis aitavad lugejal kujundada sügavamat arusaama õigusest kui ühiskondlikust nähtusest. Autor seab sihiks luua süsteemne raamistik, mis toetaks nii teoreetilist käsitlust kui ka praktilisi õigusalaseid otsuseid. Nii toimib raamat teejuhi ja abivahendina õiguse mõistmisel metatasandil, avades seoseid õiguse olemuse ja tegelikkuses toimiva õiguskorra vahel.

Sisuliselt keskendub teos õigusteaduse enda olemusele ja struktuurile, samuti erinevatele viisidele, kuidas õigust saab tundma õppida ja mõtestada. Erilise tähelepanu all on üldõpetus õigusest ehk õiguse teooria, mis loob aluse õigusmõistmisele laiemas filosoofilises ja sotsiaalses kontekstis. Lisaks peatub Narits õiguse ja keele omavahelistel seostel, tuues esile, kuidas keeleline väljendus kujundab arusaamu õigusnormidest ja mõjutab õiguse rakendamist. Raamatus esitatud käsitlusviis seob teoreetilised ja praktilised vaated, muutes keerukad mõisted arusaadavamaks.

Raul Narits on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor, kelle teadustöö ja õppetöö on keskendunud õigusteooriale ja õiguse üldküsimustele. Tema kirjutatud õpikud ja monograafiad on kujundanud mitme põlvkonna juristide arusaamu õiguse olemusest ja õigusteaduse metodoloogiast. „Õigusteaduse metodoloogia. 1. osa“ kuulub tema olulisemate tööde hulka, pakkudes süstemaatilist ja sisukat käsitlust teemadel, mis on aluseks õigusteaduse kui teaduse mõistmisel ja arendamisel.