El Greco. Valgustatud nägija

Ramón Gómez de la Serna teos „El Greco. Valgustatud nägija” on kunstilooline portree, mis toob esile ühe 16.–17. sajandi suurima maalikunstniku elutee ja loomingulise pärandi. Raamat maalib eepilise pildi ajastust, kus põimusid paavstide ja kuningate poliitilised mängud, kiriku mõjuvõim ja kunstilise väljenduse otsingud. El Greco, kodanikunimega Doménikos Theotokópoulos, sündis 1541. aastal Kreeta saarel ning siirdus noore mehena Veneetsiasse, et õppida Tiziani ateljees. Just seal kujunes tema esmane kunstiline väljenduslaad, mida mõjutasid renessansiajastu meistrid ja Itaalia kunstielu rikkus.

Pärast Rooma perioodi, kus ta jõudis oma loomejõu tippu, viis kunstniku tee Hispaaniasse. Sealne karm loodus, intensiivne valgus ja tulised tunded pakkusid talle uut ainest ja aitasid kujundada stiili, mis jäi unikaalseks kogu Euroopa kunstis. Tema looming, mida iseloomustavad piklikud figuurid, dramaatilised värvilahendused ja müstilised kompositsioonid, on sügavalt religioosne ja ühtaegu modernistlik oma väljendusjõus. Raamat toob esile, kuidas Hispaania karm ja kirglik kultuuriline pinnas sai El Greco jaoks paigaks, kus ta teostus nii kunstniku kui inimesena, jättes maha pärandi, mis on kõnekas ka tänapäeval.

Ramón Gómez de la Serna (1888–1963) oli Hispaania kirjanik, esseist ja kunstikriitik, kes on tuntud oma eksperimentaalse stiili ja süveneva analüüsivõime poolest. Ta avaldas hulgaliselt teoseid kirjandusest, kunstist ja kultuurist, tuues oma kirjutistesse nii poeetilise kui ka filosoofilise mõõtme. El Greco käsitluses ühendab ta ajaloolised faktid ja loovkirjelduse, andes lugejale pildi mitte ainult kunstnikust, vaid ka tema ajastust ja selle vaimsest kliimast. „El Greco. Valgustatud nägija” kuulub tema olulisemate kunstilooliste raamatute hulka, jäädes väärtuslikuks sillaks nii kunstiajaloo kui ka ilukirjandusliku portreeloo vahel.