Sonaadid. Markii de Bradomíni memuaarid

Hispaania modernismi ühe omanäolisema autori Ramón del Valle-Incláni „Sonaadid“ kujutavad endast neljast osast koosnevat tsüklit, mille keskmes on Markii de Bradomín – kujuteldav aristokraat, kelle elu varjutavad dekadents, religioossed vastuolud ja iha. Raamat järgib mälestuste vormi, mis võimaldab autoril siduda sündmusi mitte niivõrd kronoloogilise kui emotsionaalse loogika alusel. Iga „Sonaat“ viib lugeja eri aastaaega ja geograafilisse paika – noorusajal Itaaliasse, täisverelisse kevadesse Hispaanias, sügisesse Galicias ja talveõhtutesse Mehhikosse. Välise rännaku kaudu avanevad sisemised muutused ning aja kulg, mille suhtes Markii jääb vaatlejaks ja osaliseks korraga. Tegu pole pihtimustega südametunnistusele, vaid pigem esteetiliseks kujundatud tagasivaatega, kus tähenduse omandab rohkem stiil kui siirus.

Valle-Inclán kasutab keelt kui vahendit, millega luua atmosfääri, mitte üksnes kirjeldada tegelikkust. Markii jutustab sündmustest sageli läbi ilustatud või moonutatud vaate, rõhutades tunnet, mitte täpsust. See annab võimaluse eri tasanditel tajuda jutustaja ja tema elu kokkupuuteid – millal ta elab, millal etendab. Ajalooline taust jääb ähmaseks, kuid emotsionaalne tekstuur muutub eredaks. Tsüklit läbivad religiooni, armastuse ja surma motiivid ei saavuta moraalset või filosoofilist lahendust, vaid eksisteerivad kirjanduslike motiivide ja varjunditena. See muudab „Sonaadid“ rohkem seisundi- kui sündmustekeskseks teoseks, kus rolli mängib mitte niivõrd see, mida öeldakse, vaid kuidas see mõjub. Eesti keeles kättesaadav tõlge võimaldab sukelduda sellesse lopsakasse, ent kiretu keele kaudu edasi antud maailma, mis ei püüa veenda, vaid luua taju ja kõla kaudu kogemuslikkust.