Ees on välisreis

Ralf Mikenbergi teos „Ees on välisreis“ on jutukogu, mille keskmes on reisikogemused ja nendega kaasnevad tähelepanekud. Autor vaatleb nõukogudeaegse inimese kokkupuuteid võõra ja tundmatuga, kui astutakse üle piiride, mis igapäevaelus harva ületatavad. Tekstides põimuvad reisikirjeldused, kultuurilised erinevused ja isiklikud peegeldused. Tegevuspaigad vahelduvad, kuid fookuses on alati kohtumised uute oludega ja nende kaudu toimuv sisemine muutumine.

Raamat ei keskendu turismi kirjeldamisele selle tavalises tähenduses, vaid pigem inimesele kui vaatlejale ning ümbritseva kogejale. Jutustused avavad hetki, kus kokkupõrge teistsugusega toob esile mõtisklusi nii kodu kui ka maailma kohta. Sageli rõhutatakse väikeseid detaile, mis iseloomustavad olukorda või inimest. Autor liigub vaatluse ja jutustamise piiril, andes edasi pigem meeleolu kui sündmuste täpset järgnevust. Teos on samasugune kui reis ise – katkeline, mõnikord ettearvamatu, kuid alati seotud liikumise ja kogemisega.