Õukonnaelu Smaragdlinnas

„Õukonnaelu Smaragdlinnas“ on Rajiv Chandrasekarani reportaažiraamat, mis avab Iraagi sõja järgses Bagdadis asunud rohelise tsooni siseelu. See müüridega eraldatud ala, kus paiknesid koalitsioonivägede ajutine valitsus ja USA ametkonnad, oli kui paralleelreaalsus – luksuslike mugavuste ja turvatunde oaas keset sõjaga räsitud linna. Chandrasekaran näitab, kuidas poliitilised valikud ja ideoloogilised kaalutlused suunasid otsuseid rohkem kui tegelikud vajadused, mille tõttu jäi Iraagi ühiskonna taastamine sageli tahaplaanile.

Autor toob esile, kuidas rohelises tsoonis elanud ja töötanud ametnikud olid sageli ametisse määratud poliitiliste vaadete, mitte pädevuse alusel. Nende tegevus meenutas pigem õukondlikku elu, kus suleti silmad Bagdadi tänavatel toimuva kaose ees. Teos paljastab vastuolud idealismi ja tegelikkuse vahel: soov luua demokraatlik Iraagi ühiskond seisis vastamisi kultuuriliste, poliitiliste ja julgeolekuliste probleemidega, mille lahendamiseks nappis teadmisi ja oskusi. Raamat pakub läbilõiget sellest, kuidas ühe väikese eliitgrupi tegevus eraldus täielikult tavaliste iraaklaste igapäevaelust.

Rajiv Chandrasekaran on ajalehe The Washington Post ajakirjanik, kes juhtis Bagdadi bürood sõja algusaastatel. Tema ligipääs rohelise tsooni telgitagustesse andis talle võimaluse näha lähedalt otsuste tegemise protsessi ja neid ümbritsenud inimesi. Chandrasekarani stiili iseloomustab detailirohkus, täpne kirjeldus ja ajakirjanduslik kriitilisus, mis muudavad teose väärtuslikuks ajalooliseks allikaks Iraagi sõja ja okupatsioonijärgse perioodi mõistmisel. „Õukonnaelu Smaragdlinnas“ on seetõttu ühtaegu nii dokument kui ka terav pilk poliitilisele tegelikkusele.