Elektroonika

Teos „Elektroonika” seostub Tallinna Transpordikooli elektrotehnika ja elektroonika õppekavaga ning toimib praktilise õppevahendina kutseõppijale. Raamat juhatab sisse vooluringi loogika ning võtab läbi põhimõisted, millele tugineb edasine käsitlus: pinge, vool, takistus, võimsus, töö. Seejärel liigub õpik elementideni (takistid, kondensaatorid, poolid, dioodid, transistorid), skeemide lugemiseni ja ühenduste praktilise teostuseni. Käsiraamat rõhutab mõõtmist ja rikkeotsingut – õppija peab oskama kasutada multimeetrit, jälgida ohutust ning võrrelda teoreetilisi väärtusi mõõdetuga. Sama liini jätkab Transpordikooli väljaandel ilmunud Pütsepa õpik „Elektritehnika ja elektroonika”, mis koondab kutseõppe jaoks süsteemse kursuse ja kinnitab, et sihtrühm on praktikasse suunatud lugeja (näiteks skeemide tõlgendamine, seadiste rakendus, töökeskkonna nõuded). Esmaseks orientiiriks sobivad ka kaemuse poe temaatilised riiulid, kust leiab samasse valdkonda kuuluvaid elektro- ja raadiotehnika õppevahendeid.}

Raamat on üles ehitatud nii, et õppija saab liikuda järk-järgult: alalis- ja vahelduvvoolu ahelad, pooljuhtide tööpõhimõtted, alaldi- ja toiteplokid, võimendid, elementaarne digitaalloogika ning praktilised jootmise ja montaaži võtted. Lähenemine seob valemid ja labori – iga peatüki juures on näidisarvutused, mille kõrvale käivad mõõtmise sammud. Töö käigus kujuneb oskus hinnata skeemi tööd: kuidas takistite jagur määrab pinge, millal kondensaator silub rippelkomponenti, milline mõõtepiirkond annab usaldusväärse tulemuse. Kutseõppe kontekst seletab ka, miks ohutus ja normatiivne raamistik on osa igast teemast. Sama metodoloogiline selgus ja kutseõppe sihtgrupp tulevad välja ka Pütsepa hilisemast, kirjastus Ilo all ilmunud kursusekokkuvõttest „Elektrotehnika ja elektroonika”, mida Eesti raamatukogud ja poed kirjeldavad kui süsteemset, skeemiderohket õpikut.

Kasutaja seisukohalt on raamat tööriist, millega siduda baasfüüsika ja töökoja olukord. Õppija saab siit võttestiku: skeemi lugemise järjekord; komponentide kontroll; ohutud mõõtemaneerid; lihtsad rikkeotsingu mustrid, millega eristada toite, signaali ja koormuse riket. Õpetaja saab ülesannete raami: arvutus → mõõtmine → järeldus, mis sobitub kutseõppes kehtiva praktikatsükliga. Kui on vaja haarata sama kursus laiemaks, siis on olemas sama autori koondõpik, mis kinnitab terminoloogia, laiendab teemade ringi ja pakub lisajooniseid. Nii moodustavad „Elektroonika” kui Transpordikooli sarja teised väljaanded ühtse teejuhi algoskustest komplekssema seadisekäsitluseni; taustaks on kutseõppeasutustele mõeldud õpperaamatute kirjeldused nii kasutatud raamatute poodides kui digiarhiivides.}