Sinu silmade leebe

Alustan astrite juures

viiulite kohal –

paremaks inimeseks pürgimist

retkedelt tagasi tulnuna

annad sooja meloodiat

milles ööbikud maalivad

ladvaõunte magusat mett

NÄRBUNUD HINGELILL ON ELUS

Väljendama murelite värve

sünni mu järve sirelite ilus

kraavid ja kirgede loomingulisus

maalida rändkurgesid on valus

ja kui ma Sind kord jälle palun

et oleksid varemete leek

siis Sa ei talu mu sündimata närve

aga närbunud hingelill on elus"