Põhiseadus ja selle järelevalve. Võrdlevad selgitused. Kommentaarid
Põhiseadus ja selle järelevalve. Võrdlevad selgitused. Kommentaarid
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Allakriipsutused harilikuga
- Kirilille Kirjastus | 1997
- 285 lk | Kõvakaaneline | 168 x 227 mm
- ISBN: 9985822668
- Keel: eestikeelne
Rait Maruste teos „Põhiseadus ja selle järelevalve. Võrdlevad selgitused. Kommentaarid. Tekstid” on sisukas ja analüütiline käsitlus Eesti põhiseadusliku süsteemi alusest ning selle toimimise mehhanismidest, pöörates erilist tähelepanu põhiseaduslikule järelevalvele. Autor esitab teoreetilise ülevaate põhiseaduse olemusest, selle tõlgendamise võimalustest ning sellest, kuidas erinevates õigussüsteemides põhiseadust rakendatakse ja kontrollitakse. Põhifookuses on Eesti Vabariigi põhiseaduse toimimine pärast taasiseseisvumist ning õiguskultuuri kujunemine põhiseaduse normide kohaldamise kaudu.
Raamat sisaldab arvukaid viiteid rahvusvahelisele ja võrdlevale õigusele, sealhulgas käsitlusi Saksamaa, Austria, USA ja teiste riikide põhiseaduslikest süsteemidest. See loob tausta, mille abil saab mõista Eesti süsteemi eripärasid ja arengusuundi. Maruste analüüsib Eesti õiguse konkreetseid juhtumeid ja kohtupraktikat, keskendudes näiteks Riigikohtu rollile, normikontrolli põhimõtetele ja õiguskaitse tagamisele. Teoses leidub kommentaare valitud põhiseaduse sätetele ning lisatud on ka olulisi tekstilõike ja õigusallikaid, mis muudavad selle praktiliseks töövahendiks õigusteadlastele, juristidele, tudengitele ja ametnikele.
Rait Maruste (sündinud 1953) on Eesti õigusteadlane, kohtunik ja poliitik, kes on olnud nii Riigikohtu esimees kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik. Tema roll Eesti põhiseadusliku korra ja õiguskultuuri ülesehitamisel on olnud märkimisväärne, ning tema teosed on olulised allikad nii õigusteaduse kui ka praktika jaoks. Käesolev raamat, ilmunud vahetult pärast Eesti põhiseadusliku süsteemi taaskehtestamist, on mõeldud eeskätt neile, kes soovivad mõista põhiseaduse rolli mitte ainult juriidilise dokumendina, vaid ka normatiivse vundamendina, mis suunab ühiskondlikke ja poliitilisi protsesse.
