Võrumaalt Stokholmi. "Tuulisui" ja teised…

„Võrumaalt Stokholmi. ’Tuulisui’ ja teised. Märkmeid ja mälestusi kodumaalt ja pagulusest“ on Raimond Kolgi mälestusteraamat, mis toob kokku tema nooruspõlve meenutused ja hilisemad elamused Rootsis. Kogumik algab sissejuhatusega ning liigub edasi lapsepõlve ja kooliaja kirjeldusteni Mustjõe äärest ja Valga koolilinnast. Autori tähelepanu keskmes on ka tema varased kokkupuuted kirjandusega ning ajajärk, mil ta tegutses Rakveres ja hiljem Valgas. Eraldi peatükk käsitleb põgenemist kodumaalt, millele järgneb arutlus kirjandusliku rühmituse „Tuulisui“ ja teistega seotud kogemustest. Raamat ühendab endas nii isikliku vaate kui ka laiemad tähelepanekud pagulaskonna elust ja vaimsest õhkkonnast.

Teos on ühtlasi täiendus varasematele märkmetele, kus Kolk keskendus 1940. aastate lõpuaastatele, mil eesti kirjanikud püüdsid paguluses luua omaenda kultuuriruumi. 1990. aastate alguses ilmunud väljaandes laiendab ta oma tagasivaadet, andes lugejale terviklikuma ülevaate oma eluteest ja mõttemaailma kujunemisest. Mälestused annavad pildi nii kodumaa argipäevast enne sõda kui ka sellest, kuidas välismaal tuli kohaneda uute oludega, hoides samas sidet eesti kirjanduse ja kultuuriga. Raamatus on läbivalt isiklik, ent samas analüütiline toon, mis muudab selle väärtuslikuks nii kirjandus- kui kultuuriloona.

Raimond Kolk sündis 1924. aastal Võrumaal ja suri 1992. aastal Rootsis. Ta oli luuletaja, prosaist, esseist ja kriitik, kes jõudis loominguliselt esile nii kodumaal kui ka paguluses. Kolk kuulus Tartu sõjaeelses kirjandusrühmitusse „Tuulisui“, mille tegevus jätkus ka Rootsis. Paguluses tegutses ta ajakirjaniku ja kultuuritegelasena, olles seotud mitmete väljaannete ja kirjanduslike ettevõtmistega. Tema loomingus põimuvad isiklikud läbielamised, ühiskondlikud tähelepanekud ja huvi eesti kultuuri kestmise vastu väljaspool kodumaad. „Võrumaalt Stokholmi“ on ühtaegu tema elutöö kokkuvõte ja mälestusmärgina väärtuslik panus pagulaskirjandusse.